Monograafia annab ülevaate vabadussõjas langenud Eesti rahvaväe ohvitseridest ja 1. detsembril 1924 kommunistlike mässajate tapetud Eesti sõjaväe juhtidest, lisaks kindralmajor Johan Undist, kes suri tõenäoliselt kommunistliku mõrtsuka sooritatud atentaadist saadud vigastustesse sügaval rahuajal. Koguteose üldosas käsitletakse ohvitseride päritolu, hariduse ja vabadussõjaga seonduvaid üksikasju ning esitatakse kokkuvõte nende langemise, matmise ja mälestuse jäädvustamise kohta. Raamatu mahukam osa on ohvitseride elulood, millele on lisatud tollases perioodikas ilmunud kirjutised nende langemisest või matusetalitusest.
