Triin Loide: maskivastased on ühes aedikus lambad, teises julged hundid

Homme korraldatakse maskivastane meeleavaldus Tallinnas, kuid mujal maailmas on neid toimunud juba ridamisi. Nii nagu Eestiski tehakse, kujutasid ka pildil olevad Iiri protesteerijad maskikandjaid lammastena. Foto: Niall Carson/PA

KUNAGI AMMUSEL ajal oli ilmselt võimalik see, et sa pakkisid oma asjad kokku, kinnitasid vibu seljale, võtsid oma kodustatud hundi ning keerasid oma hõimule selja ja marssisid tahtejõulise sammuga metsikusse loodusesse, et elada seal üksinda. Kurjast süsteemist eraldi. Kõrgemate jõudude haardest polnud sul muidugi võimalik pääseda ning ilmselt oli sulle selleks ajaks ikkagi pandud nimi ning seljataga oli ka hulk rituaale, alustades kas või su sünni tähistamisest.

Praegu on asjad veidi teistmoodi. Maski kandmise vastased rõhuvad isikuvabadusele ja riigi kurjadele tagamõtetele. Nemad on hundid, kõik teised on lambad, orjad või orjastatud lambad. Aga nad näivad unustavat, et meie elu saadab sünnist surmani reeglite, korralduste, tavade ning ohtrate allkirjadega paberite (ja digiallkirjadega dokumentide) jada.

Kui inimene sünnib, siis see sünd registreeritakse, lapsele pannakse nimi ja antakse isikukood ning tema haiglast lahkumise ajaks teab riik temast peaaegu kõike. Seejärel läheb laps elama koju, kusjuures kodu on registreeritud mitmes andmebaasis ja ametis. Kui vanematel pole ametlikku, registreeritud elukohta ja nad elavad näiteks sõbra metsas onnis, siis, ma kahtlustan, esitatakse selle kohta küsimusi.

Kui inimene on oma elukoha omanik, on see mitmel pool kirjas. Avalikult. Salaja ja ilma igasuguste allkirjadeta ongi võimalik elada ainult sõbra metsatukas või diivanil, aga isegi sel juhul pead sa kinni pidama sõbra seatud reeglitest.

VÄIKELAPSEGA kodus olevale vanemale maksab riik juba aastaid vanemapalka. Huvitaval kombel pole see riigi jõuline sekkumine inimese rahaasjadesse kaasa toonud mingeid meeleavaldusi ega proteste. Olen sotsiaalmeedias märganud nii mõnegi vanemapalka saanud inimese maskivastaseid postitusi. Pole julgenud küsida, kuidas siis nõnda: ühes aedikus oled lammas, teises julge hunt.

Seda, kas panna laps lasteaeda või talle ise esimesse klassi minekuks vajalik selgeks õpetada, on vanemal võimalik valida. Lasteaiateenusest loobumine on teinekord ehk paremgi lahendus, eriti kui peres on väikese vahega sündinud mitu last, elatakse oma majas … Lasteaed on või vähemalt võiks olla abiline tööl käivatele vanematele.

Kui laps saab seitsmeaastaseks, sekkub riik aga jälle jõuliselt. Laps peab põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni koolis käima. Ta peab õppima lugema, arvutama ja veel paljut muudki. Kui laps kooli ei ilmu ja pole liitunud ka kodukoolisüsteemiga, hakkavad koduukse taha ilmuma järjest kurjemad riigiametnikud.

Mida laps põhikoolis õpib ja teeb, on suuresti ette antud riiklikus õppekavas. Ma ei ole märganud meeleavaldusi ka selle vastu, et riik nõuab laste kooliskäimist ning veel rahastab ka seda eraelu puutumatust.

NOOR TÄISKASVANU, kellele riik on üheksa aastat haridust andnud (või ajupesu teinud, kuidas keegi sõnastada soovib), saab seejärel küll ise otsustada, mida ette võtta, aga süsteemist väljuda ei ole põhimõtteliselt võimalik. Isegi kui kodutuna tänavatel uitad, pead tunnistama, et need tänavad on ehitanud riik või kohalik omavalitsus. Kodutute varjupaigad on kehtestanud aga väga ranged kodukorra eeskirjad ja seadust rikkuv kodutu peab suhtlema politseiga.

Kui inimene otsustab, kasutame siis maskivastaste kõnepruuki, riigikuuleka lambana minna kesk- ja kõrgkooli või omandada kutseharidus, astub ta hoolikalt märgistatud rada mööda edasi. Loenguaegu ei saa valida, õppejõududel on täiesti ükskõik, kas sulle meeldib loengu sisu või mitte, eksameid tuleb teha ning kui sa ei käi just eraülikoolis, seisab õppejõud tahvli ees riigi armust. Eraülikoolidki peavad väga paljudest rõngastest läbi hüppama, et nad saaksid õiguse sinult õppemaksu küsida.

Mingil ajal läheb inimene üldjuhul tööle. Kerjata on ju ebamugav ning kerjatud rahaga on raske soetada endale Play­Station 5, käia Bali reisil või osta uut autot. Auto juhtimine, muide, eeldab juhiluba ja hulga muude kohustuste täitmist. Kontrollitakse. Trahvitakse. Igale poole see riik ka sekkub!

INIMENE VÕIB riigivihast lõkendavate põskedega töötada mustalt (peamise kasu saab sellest muidugi tööandja, kes ei pea sotsiaalmaksu maksma). Haigekassateenust sel juhul muidugi ei saa ja pensioni ka ei kogu. Aga õige riigivihane ei käigi loodetavasti arsti juures, ta ei usu üldse meditsiini. Ta ei taha ka pensioni, sest ta on ise ilu tegija – tugev, vaba, sõltumatu. Ma ei ole siiski märganud haiglate ees suuri meeleavaldusi ...

Asjade ostmisega on juba keerulisemad lood. Iga poes sooritatava ostu pealt tuleb maksta käibemaksu ja nii mõnegi ostu pealt veel ka aktsiisi. Loomulikult sellelesamale kurjale riigile. Kui nüüd aga mõtlema hakata, on ju ka raha kui selline kurja riigi käepikendus. Nii et igasugune ostmine ja müümine on lambana riigi ahelates tallamine. Sellest on siiski võimalik mööda minna ja ise endale toitu kasvatada. Siis pole ka mingit vajadust mustalt töötada ... Lisaks toidule saab kasvatada lina ja lambaid ning omaenda kätega endale riideid valmistada. Teisalt oma talu maa eest tuleb ikka maksu maksta. Elektrivõrku ühendamata rehielamus on aga raske sotsiaalmeedias vandenõuteooriaid levitada.

ÜLDJUHUL INIMESED siiski käivad koolis ja tööl ning alluvad riigi, kohaliku omavalitsuse, korteriühistu ja tööandja nõudmistele. Selle eest saavad nad vastu raha, tasuta hariduse, tasuta meditsiini, maanteed, kõnniteed, politsei, päästjad, arstid, õpetajad, lasteaiaõpetajad, vanemapalga, töötukassa, sotsiaaltöötajad ...

Inimesed sõidavad mööda maanteid, mida nad pole ise ehitanud, astuvad sisse haiglasse, mida nad samuti pole ise ehitanud, lähevad arsti juurde, kelle hariduse eest nad pole ise maksnud, saavad oma narkoosiga operatsiooni, mille eest nad ise ei maksa ... Need riigi sekkumised inimese suveräänsusesse on muidugi ainult jäämäe tipp, aga ilusasti helkiv seegi. Jah, need on ehitatud maksuraha eest, aga maksud on ju sellesama inimvaenuliku ja kontrollihimulise riigi kehtestatud. Üks õige maskivastane neid ei maksa.

Situatsioonis, kus me ei loetle enam koroonaviirusega nakatunuid, vaid iga päev ka surnuid, jõudiski hiljuti teatud hulk helgeid päid järeldusele, et aitab. Aitab sellest, et riik muudkui sekkub ja ainult kõige kurjemate, inimvaenulikemate eesmärkidega! Riik ju ainult võtab, võtab põhjendamatult ega anna sentigi ja me kõik muudkui kannatame! Aeg on korraldada maskivastane meeleavaldus. Aeg on kutsuda üles meeleavaldusel üksteist kallistama, et riigile koht kätte näidata. Kuidas nad julgevad epideemia ajal nõuda maski kandmist kohtades, kus liigub palju inimesi?!

Ma ei oska oma emotsioone sõnadesse panna, aga esimesena tulevad pähe sõnad «hirm», «ahastus», «uskumatus» ja «segadus».