Ettevõtjad ennustavad. Mis saab majandusest edasi?

Paavo Lampinen, Ahto Kalda, Madis Kirsman ja Indrek Aasna Foto: Elmo Riig, Erakogu, Marko Saarm

Ei ole ilmselt ettevõtet, keda koroonakriis ei oleks mõjutanud. Mõnda on see tõstnud­ ­uutesse kõrgustesse, mõnda valusalt või lausa surmavalt haavanud. Ebaselge on sealjuures, mis saab edasi. Sakala küsis neljalt Viljandimaaga lähedalt seotud ettevõtjalt, kuidas nende aasta majanduslikus mõttes möödus ja mis ootab Eesti majandust ees.

Paavo Lampinen, Akna ja Ukse osanik

Paavo Lampinen Foto: Elmo Riig

Olen selles äris olnud väga kaua ja tänavu on olnud ikka väga eriline aasta. Koroonaviirus on mõjutanud kogu maailma ja ka meie turge. Situatsioon on olnud uus nii minule kui Aknale ja Uksele tervikuna. Juhtunud on see, et tarbijad on keskendunud palju oma kodule ja sellesse investeerinud. See on mõjutanud meie sektorit positiivselt: meil on olnud hea aasta nii müügi kui ka majandustulemuste poolest.

Nägin ühe suure finantsasutuse uurimust, milles statistika näitas, et Kesk-Euroopa riikides, kus alles paar nädalat tagasi oli seis väga halb, on koroonapandeemia teise laine mõjud hakanud kahanema. Nüüd on meil Põhjamaades seis halb ja teine laine kogub hoogu, kuid on huvitav näha, kuidas suurte riikide tegutsemine on olukorda parandanud. Seega saame vaid loota, et ka meil toovad võimuesindajate kehtestatud meetmed samasuguse efekti. Tundub, et ka vaktsineerimine algab üsna varsti ja kindlasti aitab see olukorda parandada.

Meie vaatenurgast on küsimus, mis sünnib ehitusmaterjalide turul järgmisel aastal. On märke, et vähemalt aasta alguses püsib meil turg stabiilne, kuid raske on ennustada, milliseks muutub seis aasta lõpuks. Oleme siiski positiivselt meelestatud.

Vastab tõele, et see, kui inimesed reisida ei saa, mõjub halvasti mitmele sektorile, näiteks turismi- ja meelelahutusvaldkonnale, ning nendel on kindlasti tulemas raske aasta. Nendel on küsimus selles, kui palju ressursse ettevõttes on ja kui palju nad saavad abi. Samuti selles, kui pikalt olukord kestab.

Ahto Kalda, ööklubide Cheers ja Level omanik

Ahto Kalda Foto: Erakogu

Aasta oli okei kuni piiranguteni. Siis oli peataolek, paus ja täiesti nullsissetulek. Suvel oli juba lootust, aga sügisel läks veel hullemaks. Kui enne oli lootus, et vähemalt jõulude ajal saab meelelahutussektoris midagi teenida, siis nüüd nulliti ka see ära. Sügis on andnud korraliku hoobi ja paljud meie sektoris mõtlevad mõne muu eriala peale.

Sektor jõuabki väljasuremiseni, kui riik üldse ei toeta ega saa aru, et ka meelelahutus on üks kultuuri osa. Kui hoiame näiteks ainult teatrid elus ja suretame teised asjad välja, mõjub see ju inimestele psüühiliselt. Eestlane on muidugi vaikne ja tagasihoidlik, aga kui ta ei saa väljas käia ja sotsialiseeruda ... Messengeris tšättimine ei ole ju sotsialiseerumine. Majanduslikku kahju saame nendes suurema löögi saavates sektorites alles paari aasta pärast kokku lüüa ja ma kardan, et see on palju suurem, kui praegu arvame.

Näiteks Inglismaal on praegu nagu meilgi südaööl klubid kinni ja inimesed hakkavad varem pidutsema. Aga seal pole ka kohanetud mitte pool aastat, vaid aastakümneid. See kõik võtab aega ja kohaneda saavad need, kes on tugevad: kellel on oma kinnisvara ning väga palju kogemusi ja vahendeid. Nõrgemad kaovad kindlasti ära. Püsima jäävad need, kes jõuavad inimeste uue normaalsuse ära oodata. See ei juhtu nii, et nüüd jaanuarist lähevad kõik inimesed kohe pärast tööd välja. See tuleb tasapisi ja on nagu halvas mõttes turupuhastus. Enam ei ole nii, et iga mees metsast võib teha ööklubi või meelelahutusasutuse.