Justin Petrone
Justin Petrone Foto: Margus Ansu

MULLE ON ALATI tundunud, et Viljandi linna ja ümberkaudsete maakohtade vahel on intrigeeriv vastuolu. Need näivad eksisteerivat justkui eri dimensioonides. Viljandi on boheemlaslik, jutukas ja meeldivalt kummastav. Kunstnike, muusikute, näitlejate ja kirjanike pelgupaik. Linna ümber on lauged rohelised nõlvad ning männi- ja kasetukad, mida läbistavad peaaegu helitult voolavad ojakesed. Nendes ümberkaudsetes paikades elavad vaiksevõitu maainimesed, kes popsutavad õhtuti piipu ja nokitsevad päeviti oma traktori kallal. Mõnikord võib neid näha kuskile õngega sammumas. Või märkad jalgrattaga sõitvat vanaprouat, kelle rattakorv on pilgeni seeni täis.

Siinsetel küladel on kaunid, poeetilised nimed: Saarepeedi, Tobraselja, Savikoti ... Ühe väikse küla nimi on aga ikka ja jälle vallutanud mu kujutlusvõime. See on Verilaske.