Veidrad tellised osutusid sajanditevanusteks rauakangideks

Leidja Gert Kallasele jäi üks kolmest haruldasest sajanditevanusest toorrauakangist. Foto: Gert Kallas

Äsja valminud ekspertiis kinnitas, et Viljandimaalt Maalasti külast paari aasta eest leitud rauakamakad on ligi tuhat aastat vanad. Arvestades nende leiukohta Navesti jõe läheduses, peetakse tõenäoliseks, et seal kandis võib olla ka rauasulatuskoht.

Teadaolevalt pole Viljandimaalt enne midagi seesugust leitud. Tartu ülikooli arheoloogiakabinetis äsja valminud metallograafiline analüüs näitas, et Maalasti rauakangid on valmistatud otse taandamise teel. Seda arvestades pakutakse, et need leiud võiks dateerida meie ajaarvamise algusest XIV sajandi lõpuni ehk perioodi, kui Eestis on rauda toodetud.

Eriti tõenäoliseks peetakse aastaid 1100–1400, mis oli kohaliku rauatootmise kõige aktiivsem aeg, ent samas ei välistata ka varasemat perioodi Rooma rauaajast viikingiajani. Teadlastele ei ole nimelt teada, millised olid toorrauakangid noil aegadel, kuid rauatoorikute leiud on olulisemadki kui piirkonnast avastatud hõbeaarded.