Peeter Jürgens – kinomehaanikust tantsulõvi, kes kogub raha

Sedasi internetiavarustes mütates ja oma albumeid lapates võib Peeter Jürgens veeta tunde. Foto: Üllar Priks

Ugala raudvara Peeter Jürgens on teatriga seotud olnud 1965. aastast. Kuigi tal on turjal 81 eluaastat, annab ta vitaalsusega silmad ette nii mõnelegi noorele. Ja nagu keerukast loometööst veel vähe oleks, on ta selle kõrvale alati otsinud mõne hobi, millega süvitsi minna.

Teenekat näitlejat võib pidada meheks, kel on olnud sada tööd ja sada hobi. Ühtegi neist pole ta aga teinud poole vinnaga. Samuti on ta ehe näide sellest, et tõelist kirge tuleb otsida seni, kuni see leitud, ning sellest, et pidev soov tegutseda ja teadmisi koguda muudab passi märgitud sünniaasta teisejärguliseks.

Kui Peeter Jürgensi Männimäel asuvasse korterisse sisse sajan, juhatab ta mu tuppa, mille seinad on kaetud kõikvõimalike preemiate, aukirjade ja muude tunnustusdokumentidega. Ahtakesse ruumi on sokutatud töölaud muljet avaldavalt suure arvutimonitoriga ning tagasihoidlik puhvetkapp, mis, nagu pisut hiljem selgub, on servast servani raha täis. Korteri peremees ise liugleb aga juba susside sahinal mööda elamist ning tassib diivanilauale küpsiseid ja kohvitasse.