Kas ikka veel võitleme kemmergutega?

Tiina Sarv Foto: Jaan Pääsuke

EI PEA OLEMA viroloog, et aru saada: tõbisena oma süljepiisku teise inimese poole läkitades seame ta ohtu. Sellepärast tundus imelik, kui kevadel mõni asjatundja väitis, et pole teaduspõhiseid uuringuid, kas mask üldse COVID-19 vastu aitab. Selle viiruse kohta polnud ju õieti midagi teada, kes siis veel maske uuris. Teada oli aga see, et ta levib piisknakkusega ja ohtlik on haigustekitaja sattumine limaskestadele (ninna, silma, suhu).

Maske propageeris Tallinna tehnikaülikooli biokeemiaprofessor Peep Palumaa, kes selgitas, et on määrava tähtsusega, kui palju haigustekitajaid meie organismi satub. Kuigi mask ei pea kinni kõiki viiruseosakesi, võib ta ära hoida kriitilise piiri ületamise, millega kaasneb haigestumine.