Politsei kontrollis sadat juhti ja avastas poolsada rikkumist

Politsei reidi tulemused Viljandis olid pehmelt öeldes nutused, sest pea sajakonnast kontrollitud sõidukist pooltel juhtudel tuvastati mingit laadi rikkumine. Foto: Marko Saarm

Eile viis politsei täiendatud jõududega Viljandis läbi aktsiooni autojuhtide kontrollimiseks. Reidi tulemused olid pehmelt öeldes nutused, sest sajakonnast kontrollitud sõidukist pooltel tuvastati mingit laadi rikkumine.

Kui umbes pooltel autojuhtidest on liiklusnõuete järgimine erand, mitte igapäevane norm, on see selge ohumärk. Politsei pöörab liiklusele kindlasti senisest veelgi enam tähelepanu, et riske vähendada ja õnnetusi ennetada. Ometi ei piisa, kui juhid soovivad turvaliselt liigelda üksnes politsei meeleheaks.

Politsei töötab maksimumilähedasega koormusega, mistõttu saab muutus liiklusohutuses tulla ennekõike sohvrite endi mõtteviisist. Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Kerly Virk ütles, et juhtidel tuleks mõista: sõidu ajal telefoniga tegelemine tähendab, et autojuhtimisega samal ajal ei tegelda. Samuti tuleb aru saada, et foorituled ei ole teiste liiklejate arvelt käiv mäng "Lipsan ikka läbi, äkki midagi ei juhtu", gaasipedaali ei tasu tallata ja purjus peaga ei sõideta.

Politsei teatel on paraku nii, et kui pikemat aega midagi hullu liikluses ei juhtu, uinutab see autojuhte arvamisega, et liiklusturvalisus on asi iseenesest. Aga ei ole. See on ennekõike iga liikleja valikute küsimus – kas kihutada või mitte, kas turvavöö kinnitada või mitte. Sel suvel juhtus Viljandimaal raske liiklusõnnetus, milles jättis elu noor mees. Kraavi sõitnud ja üle katuse rullunud autos ei kaitsnud teda surmavate vigastuste eest miski, sest ta oli turvavööga kinnitamata. Eluga pääses kaassõitja, kel oli turvavöö kinnitatud. Ühe tegurina otsustas elu ja surma küsimuse liiklejate enda tehtud valik – kas ennetada ja end kaitsta või mitte.

Liiklusõnnetuste graafik VIljandimaal. 2020. aasta arvestus 10 kuu põhjal. Foto: Politsei

"Teine kasvav trend Viljandi tänavatel on nii-öelda napikate tegemine ehk viimase hetke manöövrid," jätkas Virk. "Enamasti ristmikel, aga näiteks ka möödasõitudel, mis on oma olemuselt liikluses üks riskantsemaid manöövreid. Siingi peaks otsustama valikute vahel, kas püüda sekundit võita või säästa elu." Ta märkis, et keegi ei lähe igapäevasesse liiklusesse osalema mõttega, et temaga võiks täna midagi halba juhtuda. Ometi tababki igasugune traagika kõiki täiesti ootamatult. Ka pealtnäha pisirikkumisest võib alguse saada sündmuste jada, nii et sõit lõpetatakse vanarauahunnikuga, püsiva tervisekahjustuse või raskemal juhul surmaga.

Sel aastal on Viljandimaal peaaegu igal kuul juhtunud mitu liiklusõnnetust, kus inimesed on saanud viga. Erand oli aprill, kui ühtki rasket avariid ei juhtunud, ning käesolev november, mis aga on alles poole peal. Pimenev ja heitliku ilmaga sügis on niigi raske kõigile liiklejatele, et teel püsida ja end teistele nähtavaks teha.

"Kui siia võrrandisse lisada eilse kontrollaktsiooni tulemused, jääb üle ainult lootusrikkalt kolm korda üle õla sülitada," nentis Virk. "Kes aga ebausklike kommetele lootma ei taha jääda, peaks enne järgmist rooli taha istumist tegema korraliku restardi ning mõtlema üle – mida ja miks mulle autokoolis liiklusohutusest räägiti." 

16. novembril Viljandis tehtud kontrollaktsioonil tuvastati

• 1 joobes juht
• 10 kiiruseületajat
• 1 radaripüüdja
• 11 kõrvalist tegevust autoroolis
• 2 fooritule eiramist
• 5 ülevaatuseta sõidukit
• 10 turvavööta juhti
• 1 lapse turvavarustuse mittekasutamine
• 2 registreerimata sõidukit
• 3 sõidukikaardita taksot
• 2 tehniliselt ebakorras sõidukit, mis saadeti erakorralisele ülevaatusele

Allikas: politsei