Inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on hüppeliselt kasvanud

Üha rohkem inimesi kannab avalikes kohtades maski. Foto: Sille Annuk

Kui oktoobri lõpus inimeste ohutunnetus pisut vähenes, siis novembri alguseks oli see hüppeliselt kasvanud. Eesti elanikest peab olukorda kriitiliseks 67 protsenti ja see on viimase kuue kuu suurim näitaja.

87 protsenti inimestest on valmis vähemalt teatud olukordades maski kandma ning 39 protsenti pooldab kehtivate meetmete karmistamist, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud Turu-uuringute aktsiaseltsi elanikkonnaküsitlusest. Kui oktoobri alguses hindas olukorda endiselt kriitiliseks 58 protsenti inimestest ja oktoobri lõpul 51 protsenti, siis novembri alguseks on nende inimeste osakaal kasvanud 67 protsendini. Kõige sagedamini hindavad praegust olukorda kriitiliseks 75-aastased ja eakamad (86%), kõige harvemini aga 25–34-aastased (48%). Elanikest 16% usub, et terav kriis on möödas, kuid peab säilitama valvsust ja järgima ohutusabinõusid.

"Oktoobri lõpus inimeste ohutunnetus pisut vähenes, ilmselt tingituna Eesti suhteliselt headest näitajatest võrreldes teiste Euroopa riikidega. Kuid novembri alguseks, mil ka Eestis nakatumiste arv on kiirel tõusuteel, on ohutunnetus taas hüppeliselt kasvanud," ütles Turu-uuringute uuringujuht Vaike Vainu.

Novembri alguses toetas koroonaviiruse tõkestamise kehtivaid meetmeid 48 protsenti elanikest, meetmete karmistamist pooldavate elanike osakaal tõusis 29 protsendilt oktoobri lõpus 39 protsendile novembri alguses. Meetmete leevendamist pooldab 10 protsenti elanikest. Inimeste toetus olemasolevate meetmetega jätkamisele on endiselt suur: kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist pooldab 91,  piiranguid meelelahutusasutustele 86, piiranguid sise- ja väliüritustele 80 ning alkoholi müügipiiranguid baarides ja restoranides 64 protsenti elanikest.

"Seoses koroonaviiruse ohuga põhjustab inimestele kõige enam stressi või pinget kartus nakatumise ees. Ligi kolmandik inimestest tunneb hirmu töökoha ja sissetuleku kaotamise ees ning muret, et puuduvad säästud, mis võimaldaksid sissetulekute vähenemise korral toime tulla," rääkis Vaike Vainu. "Paljude inimeste jaoks on koroonaohu tõttu muutunud keerulisemaks ka suhted lähedastega."

Koroonaviirusega seotud olukorra tõttu võivad toimetulekuraskustesse sattuda ka need inimesed, kes tavaolukorras abi ja toetust ei vaja ning pole seetõttu ka abivõimalustest teadlikud. "Inimest tuleks julgustada toimetulekuraskuste korral omavalitsuse poole pöörduma, et tema probleemid ei eskaleeruks," lausus Vainu.