Kui muinasjutumaailmast tuuakse eksistentsiaalsed küsimused tänapäeva

Copy
XIX sajandil, kui näidend «Peer Gynt» valmis, poleks vist Norra trolle sellisena osatud ette kujutada. Ugalas esietendunud «Peer Gyntis» sai mütoloogilisi tegelasi näha tänapäeva keelde ümbertõlgituna. Pildil on trollide keskel peategelane Peer Gynt (Martin Mill).
XIX sajandil, kui näidend «Peer Gynt» valmis, poleks vist Norra trolle sellisena osatud ette kujutada. Ugalas esietendunud «Peer Gyntis» sai mütoloogilisi tegelasi näha tänapäeva keelde ümbertõlgituna. Pildil on trollide keskel peategelane Peer Gynt (Martin Mill). Foto: Gabriela Urm

Möödunud laupäeval esietendus Ugala teatris norra näitekirjaniku Henrik Ibseni ühe kuulsama teose «Peer Gynt» põhjal valminud lavastus, mis valmis Vanemuise ja Ugala teatri ning Viljandi kultuuriakadeemia koostöös. Lavastaja Karl Laumets on klassikat tõlgendanud omanäoliselt, tuues selle meie kaasaega.

Nõnda väärika materjaliga tegelema asumine on kahtlemata suur proovikivi, Eesti teatrites pole seda näidendit sel sajandil sõnalavastusena publiku ette toodud. Kõnealune lavastus oli ühtlasi kavandatud austusavaldusena ballettmeister Ida Urbeli tehtud suurele pedagoogitööle. Tundub aga, et Vanemuise lavastaja Karl Laumets väljakutseid ei karda – mäletatavasti oli tema esimene lavastus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi «Kalevipoeg».

Märksõnad

Tagasi üles