Lumi tantsitakse varsti tuliseks neljateistkümnendat korda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kuigi pretendente on teisigi, on siiski just Viljandi talvine tantsupidu omasuguste seas Eesti vanim ja suurim.
Kuigi pretendente on teisigi, on siiski just Viljandi talvine tantsupidu omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Foto: Elmo Riig / Sakala

Veebruari hakul peetav Viljandi talvine tantsupidu pakub kolmel päeval traditsiooniliselt nii kontserte kui õpitubasid.

Viimastel andmetel on end peole kirja pannud ligi 700 tantsijat.

Peo eestvedaja Vaike Rajaste ütlemist mööda on aastatega pinnale jäänud kindlad ettevõtmised ning traditsioone ei ole plaanis muutma hakata. Kindlasti kuuluvad selle juurde väliskülalised ja koolikontserdid. Tänavu on oodata vene Neposedõt ja läti laste tantsuansamblit.

«Külalistantsijad on tänavu lapsed ning seetõttu peaksid nende esinemised ka koolidesse kenasti sobima,» lausus Rajaste.

Pidu avatakse neljapäeval, 2. veebruaril pärimusmuusika aidas. Maakonna ja Viljandi koolides antakse kontserte reedel, 3. veebruaril ning peo põhipäev on traditsiooniliselt laupäev, mil lisaks õpitubadele on kavas suur ühistantsimine Vabaduse platsil.

«Tantsijaid ootame sama palju nagu viimastel aastatel, mis tähendab seda, et rahvast on päris tublisti,» rääkis Rajaste ning lisas, et tulijaid on Eesti eri nurkadest.

Et tänavu möödub 110 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist, on ühistantsimise repertuaar valitud tema 1953. aastal välja antud raamatust «Eesti rahvatantsud».

«Tantsuringkondades tähistatakse tänavu Toomi aastat ning seda teeme ka meie,» lubas Vaike Rajaste.

Kolmandat aastat järjest on ühistantsimise eestvedaja tuntud koreograaf Märt Agu.

«Kui Märt esimest korda meile päeva juhtima tuli, oli ta väga õhukeselt riides ning kindaid tal ka polnud,» meenutas Rajaste. «Järgmine kord oli ta juba õuetingimusteks valmistunud. Niisamuti on õues olemiseks õppinud valmistuma ka tantsijad. Käed ja jalad peavad soojas olema ning samuti pea — nii nagu ikka talvel väljas käies!»

Kuigi on keerutatud ka porisel asfaldil, annavad praegused ilmaolud lootust, et peo põhipäeval on lumi maas nagu kord ja kohus. «See teeb küll rõõmu,» ei varjanud Rajaste oma rahulolu. «Me oleme tantsinud vihmas ja poris, aga ka kahekümnekraadises pakases. Me oleme iga ilmaga väljas olnud!»

Pärimusmuusika aidas antavates õpitubades saavad huvilised avardada silmaringi läti ja vene tantsude peensusi omandades.

Märksõnad

Tagasi üles