Saada vihje

Uus vabariigi pillimees on Martin Arak ehk Kandle Oss

Copy
Vabariigi pillimees Martin Arak ja Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.
Vabariigi pillimees Martin Arak ja Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Foto: Kadri Allikmäe

Reede õhtul kuulutati Viljandi pärimusmuusika aidas välja vabariigi pillimees, kelleks sai kolmandat põlve rahvakandlemängija Martin Arak. Võitja valis välja rahvas finaalkontserdi otseülekandele järgnenud telefonihääletusel. Vabariigi pillimehe tiitli andis üle Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Lõppvõistlusel hääletas publik finalistide hulgast vabariigi pillimeheks Raplas sündinud ning hetkel Rõngus elava Martin Araku. Lisaks uhkele nimetusele ja tiitlile, mida auväärselt järgmised kaks aastat kanda, pälvis vabariigi pillimees hõbemärgi, Eesti Kultuurkapitali stipendiumi 1000 euro suuruse stipendiumi, soolokontserdi XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivalil ja kontserdi koos 2018 aasta vabariigi pillimehe konkursi võitja Juhan Uppiniga. 

Vabariigi president Kersti Kaljulaid ütles, et ta jääb uue vabariigi pillimehega väga rahule, sest ta valiti demokraatlikul teel.

"Oma kultuur on väikerahvale vaimne turvavõrk ja elurõõmu allikas," sõnas Kaljulaid, tõdedes, et vaid meie pillimeestel on võimalik olla maailma parim eesti torupilli-, päkarauakandle- või Teppo-tüüpi lõõtspilli mängija. Et aga konkurentsi tekitada, peab Kaljulaidi sõnul mängijaid olema palju ning mitte keegi teine ei saa meie eest laulda ära regilaulu, mängida kannelt või kõneleda murdekeeli. "Oma kultuur saab elada siis, kui on palju elavaid eeskujusid," ütles Kaljulaid.  

Žürii liikme Celia Roose sõnul on  Martin Arak karismaatiline ja kindlakäeline pillimees, kes jääb alati iseendaks ja suudab publiku esimese hetkega võluda ja tantsuplatsi rahvast täis tuua. 

Vastsele vabariigi pillimees Martin Arakule tuli autasu üllatusena. "On kindlasti väga uhke tunne, suur vastutus saab ees olema, sest ma pole paberitega pillimees, olen seda õppinud vanaisa ja isa käest," sõnas Arak. Tema kinnitusel on tal rolli suhtes suur aukartus, sest seal on raske tulemust mõõta. "Olen tänulik, et selline asi on juhtunud, ma pole pidanud kuskile pressima," rääkis Arak. "Mind julgustas tulema see, et siin pole tähtis pillimängu oskus, vaid suhe pilliga, karisma, võid olla see, kes tahad olla ja julged mängida." Arak õppis kannelt nii, et isa mängis talle viiuliga viisi ja ta pidi duure juurde mängima.

Vabariigi pillimehe konkursile hinge sisse puhunud Ando Kiviberg sõnas, et Martin on peo hing ja ta on pärimusmuusika festivali publikule kindlasti tuttav, sest ta on üks tänavamuusikuid, kes siin aastast aastasse käib, kes oma kadestamisväärse energiaga möödakäijaid järgmistele tasemetele tõstab. Kiviberg ütles, et Martin Araku hüüdnimi Kandle Oss tuleb sellest, et 15-20 aastat tagasi kui Martin säras kandlemänguga, tegelesid tema eakaaslased mõnevõrra ulakamate tegevustega, nn ossitegevustega.

Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja Tarmo Noormaa ütles, et keskus korraldas konkursi kahel põhjusel. Esiteks

tähtsustab konkurss soolopillimängijate olulisust. "Meie traditsioonilises kultuuris oligi üksi mängimine tavapärane," sõnas Noormaa. "Soolomängus on palju olulist, mis läheb kaduma, kui ansamblisse lähed."

Teine põhjus, miks keskus vabariigi pillimeest otsis, on Noormaa sõnul selgitada välja austusväärse ameti kandja ning oma valdkonna eestkõneleja, kes oleks eeskujuks kõigile pärimusmuusikutele. "Vabariigi pillimees on isegi riikliku tähtsusega amet, mida ei saa ise panna, vaid seda panevad sulle teised, kui sa oled seda väärt," ütles ta. "Kui sa selle saad, pead sellega elu lõpuni elama."

Ametist lahkuv senine vabariigi pillimees, Teppo-tüüpi lõõtspilli ja päkarauakandle mängija Juhan Uppin ütles, et iga vabariigi pillimees on oma nägu. "Ja ma loodan, et ma esimesena sain mingi raja sisse ajada, kust on hea jätkata," nentis ta. 

Täna pärastlõunal toimusid ka konkursi eelvoorud, kus žürii koosseisus Celia Roose, Cätlin Mägi, Tarmo Noormaa, Heino Tartes ning ajaloo esimene vabariigi pillimees Juhan Uppin, valis välja neli lõppvooru pääsejat.

Kaheksateistkümnest üle Eesti kokku tulnud soolopillimängijast pääsesid finaali Kert Krüsban, Leanne Barbo, Villu Talsi ja Martin Arak.

Eelvoorudes astusid tiitli nimel võistlustulle Herbert Konnula, Villu Talsi, Kert Krüsban, Maria Mänd, Kulno Malva, Ervin Lember, Hartwin Dhoore, Katariin Raska, Maali Käbin, Karmen Juhkam, Hillar Vimberg, Rauno Koorts, Andreas Jürimäe, Hanna Miina Kivisäk, Kristi Kool, Martin Arak, Leanne Barbo ja Evelin Leima.

Vabariigi pillimeest valitakse üle aasta ja tänavu tehti seda teist korda. Konkurssi korraldab Eesti pärimusmuusika keskus koostöös Eesti folkloorinõukogu ning Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsiga.

Tagasi üles