Kas koroonaproove saaks võtta ka väljaheitest? Teoreetiliselt küll

Teadlaste sõnul saaks koroonaproovi teoreetiliselt võtta ka väljaheitest, kuid parem alternatiiv ninaneeluproovile on süljeproov. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Tartu ülikooli teadlased otsivad koroonaviiruse jälgi eri piirkondade reoveest, kuid kas väljaheiteproovi analüüsides saaks ka igal inimesel viiruse diagnoosida? Teadlase sõnul on see võimalik ning selleks vajaliku meetodi väljatöötamine praegu maailmas käib. Ninaneeluproovist paremaks peab teadlane siiski süljeproovi.

3. novembril avaldas terviseamet oma kodulehel teate, et tutvustas koos Tartu ülikooliga valitsuse liikmetele reoveeseireuuringut, millega otsitakse Eestis igal nädalal koroonaviirust 20 regulaarsest ja 28 pistelisest proovivõtukohast. Uuringust on juttu olnud varemgi. Suve lõpul kirjutas ka Sakala Viljandi reoveest leitud koroonajälgedest, mis teadlaste hinnangul ei olnud piisavalt tugevad, et kinnitada viiruse laialdast levikut.

Uuringu käigus loovad Tartu ülikooli teadlased reovee analüüsil põhineva varajase koroonaviiruse eelhoiatuse seiresüsteemi, mis võiks hoiatada laialdase leviku eest piirkonnas ja samal ajal anda teada leviku taandumisest. Teadlaste sõnul näitab rahvusvaheline kogemus, et reoveeproovides on viiruse jälgi enne kliiniliste patsientide leidmist. Nõnda võetaksegi ka Eestis eri reoveepuhastitest proove, mis viiakse analüüsimiseks Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laboritesse. Projekti eestvedajad on Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson ja molekulaarse ökoloogia vanemteadur Veljo Kisand. Uuringu valguses tekib aga küsimus, kas väljaheite analüüsimine võiks aendada ebamugavat ninaneelu proovi?