R, 9.12.2022
VIDEO. Safranised baklavad ja maitsetest tulvil falafelid ehk Ühe pere lugu Iraanist ... Kuhjavereni
VIDEO. Safranised baklavad ja maitsetest tulvil falafelid ehk Ühe pere lugu Iraanist ... Kuhjavereni
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Kuldaväärt safraniga maitsestatud värskelt valminud baklavad, mida ulatab sulle autentne iraanlanna ... Kuhjaveres! Jah, pühapäeval sai lisaks baklavadele Kuhjavere külamajas ka ehedat iraanipärast kebabit, falafele ja teed. Ent sai ka paraja portsu muljeid Iraani eluolust sealt põgenema pidanud Iraani pere silme läbi.

"Täna tegin falafele: kikerherned, küüslauk, petersell, paprika. Baklava sees on safraniga siirupit. Safranit pannakse meil palju pidutoitude sisse. Ja kaneeli!" vuristas eesti keeles iraanlanna Khatoon Fardoost külamajja tutvusmisõhtule kogunenud kuulajatele, kui samal ajal teisel pool seina asuvas köögis pliidil särises kebab. "Safran pidi otse Iraanist tulema, ema saatis. Aga koroonaviirus tuli ja post läks kinni." Ent see ei tähendanud, et baklavad peaksid safranita jääma. Magustoidule eelnes ka autentne iraanipärane kõhutäis. "Kebab on kodune. Veiselihast."

Baklava on kuulus araabiapärane hõrgutis, teisisõnu filotaina-pähklikook.
Baklava on kuulus araabiapärane hõrgutis, teisisõnu filotaina-pähklikook. Foto: Elmo Riig

Teisisõnu peeti pühapäeval Kuhjavere külamajas Iraani toitude õpituba, kus Tartus elav Iraani pere pakkus kõigile soovijatele oma rahvusroogadest hõrgutisi. See oli osa Eesti Pagulasabi vedamisel korraldatud kohtumisõhtust "Saame tuttavaks".

Nagu ütles selle projekti koordinaator Mirjam Matiisen, on kohtumisõhtute eesmärk viia kokku rahvusvahelise kaitse saajad, Eestis elavad välismaalased ja kohalikud inimesed, tutvustada kohalikele pagulasi ja rääkida nende lugusid. "Ja et seda hirmu inimestel vähemaks võtta," nentis ta.

Aga kuidas jõudis Iraani pere Eestisse?

Selleks tuli läbida pikk kadalipp, millele eelnes valus lugu.

"Nad on rahvusvahelise kaitse saanud pagulased Iraanist, kes on aasta aega Eestis elanud. Ja nad räägivad teiega eesti keeles," juhatas Matiisen pere loo sisse.

"Mulle meeldib Eestis – siin on vähe inimesi ja ilm on külm," alustas Behnan Bakhtiari sulaselges eesti keeles. Nii mõnelgi kuulajal, vähemalt minul, vajus suu ammuli.

Aasta tagasi oma perega Eestisse kolinud pereisa Behnan Bakhtiari on Iraani filmirežissöör, kes tegi seal laste väärkohtlemisest dokumentaalfilmi, mis viis ta kaheks aastaks vanglasse. "Mul tekkis Iraanis probleem: tegin filmi, mis valitsusele ei meeldinud," nentis Bakhtiari. Vanglast välja saanuna soovis ta võimalikult ruttu Iraanist põgeneda, esitas väljaminemise taotluse ning uuris eelnevalt, millised riigid võiksid olla nende pere soovidele vastavad. Eesti kohta nimelt levis kuuldus, et siin antakse pagulastele vähem keeldumisi kui näiteks Saksamaal, Soomes ja Rootsis. "Seega oli siia tulek kindlam."

Seejärel reisisid nad kogu perega Türki ja sealt edasi Kreekasse, kus elasid kolm kuud ning Ateenast jõudsidki Eestisse. "Tere-tere, me oleme pagulased!" olla Behnan Bakhtiari öelnud lennujaama turvaülemale väravas.

"Mis siis Eestis teistmoodi on?" kostis publiku seast küsimus. "Ilm," kõlas vastus kiirelt. "Aastaajad on samad – vahetuvad. Aga Iraanis ei ole rahulik. Eestis on rahulik."

Ja just nimelt see sundiski peret koos nelja-aastase tütrega Eestisse põgenema.

Behnan Bakhtiari on Iraani filmirežissöör, kes tegi laste väärkohtlemisest dokumentaalfilmi, mis viis ta kaheks aastaks vanglasse ja mida ta pühapäeval näitas Kuhjavere külamajja kogunenud inimestele.
Behnan Bakhtiari on Iraani filmirežissöör, kes tegi laste väärkohtlemisest dokumentaalfilmi, mis viis ta kaheks aastaks vanglasse ja mida ta pühapäeval näitas Kuhjavere külamajja kogunenud inimestele. Foto: Elmo Riig

Köögist pottide ja pannide kolinal toimetamast naasnud Khatoon Fardoosti sõnul on Eestis turvaline elada. Niisamuti naudib ta siinset vabadust. Khatoon Fardoost on Iraanis õppinud õendust ja pangandust, korraldanud kokanduse, müügi, maalimise, õmblemise ja käsitöö õpitubasid.

"Praegune elu on vaba. Mu aju on vaba. Ilus elu. Iraanis on palju probleeme," nentis ta.

Tema sõnul on Iraanis naistel, kes soovivad rohkem vabadust, palju probleeme. "Ei ole nii, et sa ei kanna hidžaabi. Kui sa räägid teise mehega, oled paha naine. Siin niimoodi pole. Ma olen vaba. Kui ma ei taha kanda rätti ega pikki varukaid? Jah, siin nii saab!"

Khatoon Fardoost ja Behnam Bakhtiari on Eestis rahvusvahelist kaitset saanud iraanlased, kes elavad Tartus. Aastaga on nad eesti keele ära õppinud ning tutvustavad oma kultuuri eestlastele suurima heameelega.
Khatoon Fardoost ja Behnam Bakhtiari on Eestis rahvusvahelist kaitset saanud iraanlased, kes elavad Tartus. Aastaga on nad eesti keele ära õppinud ning tutvustavad oma kultuuri eestlastele suurima heameelega. Foto: Elmo Riig

Siinkohal võttis sõnajärje üle Tallinna Ülikooli doktorant ja lektor Sandra Peets, kes tutvustas Iraani kultuuri ja olustikku, rääkides lahti sealsed valukohad.

"Iraanis on islamirežiim, mis on meie mõistes diktatuur. Olgugi et seal näiliselt peetakse valimisi," alustas ta. "Just Eesti valimissüsteem on selline, nagu neile sobib, aga seal on seda raske luua."

"Kõik, mis on režiimikriitiline, on keelatud," nentis ta, viidates naiste õigustele, niisamuti asjaolule, mis viis ühe selle loo peategelase kaheks aastaks karmi režiimiga Iraani vanglasse.

"Eks ta ole muudel teemadel ka dokumentaalfilme teinud, aga ta leidis, et oleks vaja näidata, mis ühiskonnas päriselt toimub. Ja see valusat kohta tabanud linateos tekitas talle suuri probleeme," rääkis Peets, viidates abielluma sunnitud laste ja nende väärkohtlemise teemal valminud linateosele.

Toosama keeldude jada ja range režiim panigi pere Iraanist põgenema. "Ajud jooksevadki sealt välja. Inimesed, kes soovivad vabadust, otsivad võimalust sealt välja saada. Nad tahavad teha dokumentaafilme, kunsti …et nad ei peaks ennast katma. See rõhub neid," selgitas Peets.

Nii need baklavad ja ehe iraanipärane kebab Kuhjaverre jõudsidki. Ent see oli kõigest ühe pere lugu.

Märksõnad
Tagasi üles