Repliik ⟩ Loll saab parklaski peksa

Mis puudutab rahalisi tehinguid, siis minu ajurakkudesse pakitud desoksü­ribonukleiinhape on nii veidra kangusega, et lolle otsuseid tuleb jadamisi. Olen lasknud endale hingehinnaga pähe määrida kodumasinaid, mida netis sobrades soovijaile tasuta jagatakse. Olen selga proovimata ostnud riideid, mis oleksid isegi hernehirmutise kehakateteks liiga võikad. Olen soetanud autosid, mis mu järgmisel päeval teepervele suure küsimärgina käsi laiutama jätavad.

Iga kord, kui taas mingi Darwini preemiat vääriva diiliga maha olen saanud, mõtlen, et olgu see viimane kord. Aga tühjagi. Ka 43-aastasena oskan sirge jalaga ämbrisse astuda.