Viirused veel ei ründa

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jaanuari teisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tõttu Eestis arstide poole 2904 inimest, haigestunutest ligi pool, 44 protsenti, olid lapsed.

Nagu ütles terviseameti gripikeskuse spetsialist Olga Sadikova, püsib haigestumine stabiilselt madalal tasemel ja on kõigis maakondades enam-vähem ühesugune.

Viljandimaal on ülemiste hingamisteede viirus­infektsioonidesse haigestunuid Eesti keskmisel tasemel või isegi veidi alla selle: aasta esimesel nädalal pöördus arsti poole 188 ja nädal varem 208 inimest.

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti Eestis läinud nädalal 90 korral, kõige rohkem haigestusid alla viieaastased lapsed.

Haigestumisi põhjustas enamasti paragripiviirus, kuid laboris diagnoositi ka üksikud adeno- ja RS-viirused ning üks A-gripi viirus, mis rahvusvahelise terviseorganisatsiooni ekspertide arvates hakkab suure tõenäosusega sel hooajal domineerima.

Kõnealune A(H3N2) viirus on ringluses 1968. aastast ja olnud meilgi sellest ajast igatalvine külaline. Viimati levis see viirusetüüp 2009. aastal, pandeemiaeelsel talvel, mistõttu inimeste vastupanuvõime sellele võib olla nõrgenenud.

Praegu apteekides müügil olev vaktsiin sisaldab nii A(H3N2) kui A(H1N1) ehk niinimetatud seagripi viiruse tüvesid, põhjustades mõlemat haigusetüüpi tõrjuvate kaitsekehade tekke organismis.

A(H3N2) gripiviiruse kliiniline pilt ei erine teiste gripiviiruste põhjustatud haigusnähtudest. Seda iseloomustavad äkiline algus, 38-kraadine või kõrgem palavik, millele lisanduvad köha, pea-, kurgu- või lihasvalu, võib esineda hingamisraskusi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles