Viirused veel ei ründa

Jaanuari teisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tõttu Eestis arstide poole 2904 inimest, haigestunutest ligi pool, 44 protsenti, olid lapsed.

Nagu ütles terviseameti gripikeskuse spetsialist Olga Sadikova, püsib haigestumine stabiilselt madalal tasemel ja on kõigis maakondades enam-vähem ühesugune.

Viljandimaal on ülemiste hingamisteede viirus­infektsioonidesse haigestunuid Eesti keskmisel tasemel või isegi veidi alla selle: aasta esimesel nädalal pöördus arsti poole 188 ja nädal varem 208 inimest.

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti Eestis läinud nädalal 90 korral, kõige rohkem haigestusid alla viieaastased lapsed.

Haigestumisi põhjustas enamasti paragripiviirus, kuid laboris diagnoositi ka üksikud adeno- ja RS-viirused ning üks A-gripi viirus, mis rahvusvahelise terviseorganisatsiooni ekspertide arvates hakkab suure tõenäosusega sel hooajal domineerima.

Kõnealune A(H3N2) viirus on ringluses 1968. aastast ja olnud meilgi sellest ajast igatalvine külaline. Viimati levis see viirusetüüp 2009. aastal, pandeemiaeelsel talvel, mistõttu inimeste vastupanuvõime sellele võib olla nõrgenenud.

Praegu apteekides müügil olev vaktsiin sisaldab nii A(H3N2) kui A(H1N1) ehk niinimetatud seagripi viiruse tüvesid, põhjustades mõlemat haigusetüüpi tõrjuvate kaitsekehade tekke organismis.

A(H3N2) gripiviiruse kliiniline pilt ei erine teiste gripiviiruste põhjustatud haigusnähtudest. Seda iseloomustavad äkiline algus, 38-kraadine või kõrgem palavik, millele lisanduvad köha, pea-, kurgu- või lihasvalu, võib esineda hingamisraskusi.