Politsei võib helkurita jalakäijale teha kuni 40-eurose trahvi

Klassikaline rippuv helkur tuleb maanteeameti andmetel kinnitada enda sõiduteepoolsele küljele 30–80 sentimeetri kõrgusele maapinnast. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Päevad muutuvad üha lühemaks ja ööd järjest pikemaks, seega on õige aeg meelde tuletada, et halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või mõnda muud valgusallikat. Helkuri kandmine on Eestis kohustuslik ning selle puudumise korral on politseil õigus teha kuni 40-eurone trahv.

Korralik helkur muudab jalakäija sõidukijuhile nähtavaks juba 130–150 meetri kauguselt. Ilma helkurita jalakäijat märkab juht valgustamata teel heal juhul 30 meetri pealt. Meeles tuleb pidada, et kuigi jalakäija näeb autot juba kaugelt, jääb tema autojuhile tihtipeale nähtamatuks viimase hetkeni, eriti kui ta kannab tumedaid riideid. Viletsad ilmaolud muudavad jalakäija märkamise veelgi keerulisemaks ja pikendavad tunduvalt pidurdamiseks kuluvat maad. Nii et helkuri kandmine on pimedatel sügisõhtutel ja -öödel hädavajalik.

Klassikaline rippuv helkur tuleb maanteeameti andmetel kinnitada enda sõiduteepoolsele küljele 30–80 sentimeetri kõrgusele maapinnast, sest nii paistavad sõiduki tuled sellele peale ja see omakorda peegeldab valgust sõidukijuhi silmadesse. Valgust peegeldavaid tooteid võiks korraga küljes olla kohe mitu ja üks neist peab kindlasti olema sertifitseeritud – muidu ei pruugi nähtavus tagatud olla pidurdamiseks vajalikult kauguselt.

Jalgrattal peab olema ees valge ja taga punane helkur ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel peab olema kollane või valge helkur. Pimedal ajal või halva nähtavuse korral peab jalgrattal lisaks helkuritele ees põlema valge ja taga punane tuli.

Alates 2011. aastast kehtiva seaduse järgi peavad pimedal ajal kandma helkurit kõik jalakäijad nii asulas kui asulast väljas, seejuures pole oluline, kas tänav või rada on valgustatud või mitte.

Trahv pimedas ilma helkurita kõndimise eest jääb 12 ja 40 euro vahele.