Võistlus ärgitab noori unistusi ellu viima

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ylle Rajasaar on üks nendest, kes «Rakett 69» saate välja mõtles.
Ylle Rajasaar on üks nendest, kes «Rakett 69» saate välja mõtles. Foto: Liis Treimann / Postimees

Noorte teadusvõistluse «Rakett 69» peaprodutsendi Ylle Rajasaare arvates pakub saade noortele võimaluse oma teadmisi proovile panna ja liikuda unistuste elukutse poole.

Ühtlasi leiab ta, et Viljandimaalt pärit Mats Mikkoril on head eeldused saada teadusstaariks, sest tal on teadmiste kõrval ohtralt ka julgust ja sihikindlust.

«Rakett 69» peaprodutsent Ylle Rajasaar, kas osaühing Vesilind mõtles noorte teadusvõistluse välja ise või on see välismaalt ostetud formaat?

Oleme saadet «Rakett 69» kokku pannud alates 2007. aastast. Pärast esialgse formaadi valmimist hakkasime sellele rahastust otsima. Kui kuulutati välja Euroopa sotsiaalfondi programmi TeaMe hange, pakkusime oma mõtet ja see sobis. Nii hakkasimegi eelmisel aastal saadet tegema.

«Rakett 69» väljamõtlejate hulgas olid režissöör Elo Selirand, Vesilinnu juhataja Riho Västrik, mina ja Kaido Reivelt Eesti füüsika seltsist.

Hiljem liitus meiega Eesti parim režissöör Indrek Simm, kes on filminud näiteks seriaali «Pilvede all». Tema vaatas tehtu üle ja tegi selle noortele huvitavamaks.

Mis ajendas teid sellist teadusvõistlust looma?

Vesilinnu ampluaa ongi populaarteaduslikud filmid ning loodus-, teadus- ja haridussaated.

2009. aastal sündis meie majas ka nooremale koolieale mõeldud «Looduselusti» formaat ning neid tuleb kindlasti teisigi.

Kui palju Viljandist pärit õpilasi on kandideerinud «Rakett 69» võistlusele?

Kandidaatide hulgas on viljandlasi olnud päris palju, kuid saatesse pole peale Mats Mikkori veel keegi pääsenud.

Mats kandideeris ka eelmisel aastal, kuid jäi toona saatest välja. Ta on tulevase teadusstaari hea näide: ei anna esimese tagasilöögi korral järele, vaid jätkab eesmärgi poole pürgimist.

Mats on ennast erakordselt hästi tõestanud! On näha, et sel noormehel on laialdased teadmised ja ta orienteerub igas valdkonnas. Õiget vastust teadmata julgeb ta nõu küsida teistelt ning oskab mõelda väljaspool raame.

Kui palju oli seekord kandideerijaid?

Meile saabus 74 avaldust. Nende hulgast valitud noortel aitasime otsustada, missuguse ülesande nad avasaates esitavad. Leidus neidki, kes viimasel hetkel loobusid: mõnele tundus kaamerate ees esinemine liiga suur julgustükk.

Aga juhtus ka vastupidist. Tallinna reaalkooli neiu Ove-Liis Mahhoviga tuli kaasa tema õde Ann-Leen, kes oli nagu tulesäde. Veensin teda kogu avavooru salvestuse aja, et ta prooviks samuti saatesse pääseda. Lõpuks improviseerisidki karatega tegelevad õed kohtunike ees muljetavaldava katse ning mõlemad pääsesid saatesse. See näitab, et tegutsemisjulgus võib anda ootamatult häid tulemusi.

Kui palju saateid eetrisse läheb?

Kuusteist. Kümme esimest salvestame Ahhaa teaduskeskusesse rajatud stuudios, hiljem läheme teadus- ja rakendusasutustesse. Igas saates tuleb ühel võistlejal lahkuda. See on küll kurb, aga hoiab pinget ja põnevust.

Lõpuks jääb võistlema kaks finalisti. Mõlemal on võimalik osalenud noortest moodustada unistuste meeskond ja kutsuda see endale appi.

Kas on näha, et 10 000 euro suurune stipendium innustab noori võidu nimel pingutama?

Usun küll. Mitu osalejat on tunnistanud, et on võidu peal väljas: stipendiumi abil saavad nad ju edendada oma tulevasi õpinguid ja karjääri. Nende kõrval ütlesid paljud saatesse tulnud, et neile pakub huvi teha kaasa mängus, mis pole lihtsalt show, vaid võimaldab oma teadmisi proovile panna.

Eelmisel aastal osalenud noortest on enam-vähem kõik saanud soovitud valdkonnas jala ukse vahele. Neile tuli pärast saadet tööpakkumisi ja neid kutsuti ülikoolidesse õppima. Nad said hakata tegelema sellega, millest on unistanud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles