Riskinõustaja: pealtnäha kindlate tehingutegagi võib raha kaotada

SEB finantsturgude riskinõustaja Martin Sillasoo. Foto: Erakogu

Säästmisharjumus on osal inimestel juba lapsepõlvest, kui sai hoiupõrsasse raha kogutud. Ent üha enam räägitakse investeerimisest ja selle vajalikkusest. SEB finantsturgude riskinõustaja Martin Sillasoo nendib, et investee­rimine ei tähenda raha musta ­auku panemist, vaid võib tagada rahuliku pensionäripõlve. Enne investeerimist on siiski vaja säästupuhvrit, et investeeringud ei tuleks söögiraha arvelt. Samuti tuleb meeles pidada, et kõige kindlamgi tehing võib lõppeda rahakaotusega.

Martin Sillasoo, kas nõustute väitega, et iga inimene peaks investeerima?

Jah. Mõnikord arvatakse, et investeerimine on raha kuskile musta auku panek, aga nii see ei ole. Ent enne investeerimisega alustamist on vaja luua endale rahaline puhver. Väga oluline on mõista, et õigesti investeerimine aitab hoida raha väärtust ajas ja seda isegi kasvatada, kuid ükski investeering ei ole täielikult kaitstud kadude eest. Investeerimine on tegevus, mis vajab lisateadmisi ja pidevat tähelepanu, puhtalt sooviga investeerida ei saavuta selles valdkonnas edu.

Kui suur see säästupuhver olema peaks?

Öeldakse, et igal inimesel võiks olla säästetud kolme kuu kuni poole aasta möödapääsmatute kulude katteks vajalik summa, aga omast kogemusest ütlen, et selle harjumuse tekitamine on algul keeruline. Kuna investeerimine on ikkagi riskantne tegevus, kaitseb säästupuhver teid selle eest, et kõige ebasobivamal ajal tekiks surve oma investeeringuid maha müüa. Millal me ikka lisaraha vajame? Eelkõige majanduslikult keerulisematel aegadel, kui turg on põhjas ja vara väärtus väike.

Juhul kui täpselt sellisel ajal on vaja sundmüüa, võib vara märkimisväärselt väärtust kaotada. Ka kõige kindlamate investeeringute puhul on teatud tõenäosus raha kaotada. See raha, mida investeeritakse, ei tohiks olla see, mille eest tasutakse arveid või ostetakse süüa.