:format(webp)/nginx/o/2024/02/06/15871381t1h3575.jpg)
/nginx/o/2020/10/08/13399750t1hce10.jpg)
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Raul Siemi sõnul ajab valitsus praegu piirangupoliitikat kevadega võrreldes rahulikumalt ning et turismiettevõtted toetust saaksid, peab algatus tulema neilt endilt.
Neljapäeval Viljandis peetud konverentsil ettekandega esinenud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem rääkis, et iseenesestmõistetavalt peab riik toetama ettevõtteid, kes piirangute tõttu kannatada on saanud, kuid raha on selleks piiratud. Samuti nentis Siem, et kogu Eesti kiire internetiga katmine praegu veel kõne alla ei tule.
Raul Siem, teie asusite ministriametisse mais, enne olite valitsusega seotud siseministri nõunikuna. Kui vaadata tagasi piirangute perioodile, siis kuidas teie arvates valitsus piirangute käes kannatanud ettevõtjate toetamisega hakkama sai ja mida teeksite nüüd teistmoodi?
Arvestades seda, et kriis tuli kõigile ootamatult ja oli väga sügav, pidi valitsus leidma suhteliselt kiiresti lahendusi, kuidas tekiks majandusele ja inimestele kõige vähem tagasilööke. Valitsus pidi tegelema tulekahju kustutamisega nii majanduse kui toetuste seisukohalt. Sellest tulenevalt oligi väga palju raha suunatud just otsetoetustesse.
Ma arvan, et valitsus oli päris edukas. Ka hilisemad prognoosid ja analüüsid näitavad, et majanduses kardeti palju suuremat tagasilööki, kui tegelikult toimus.
Terve suvi loodi neid teadmisi ja plaane, kuidas teise lainega toime tulla, ning nüüd oleme valitsusena piisavalt rahulikud, sest teame, kus me oleme ja kuidas selles keskkonnas liikuda. See väljendub ka selles, et selliseid piiranguid, mis eriolukorra ajal väljakuulutamist väärisid, täna ei ole. Püüame seda protsessi niimoodi suunata, et me enam sellistesse piirangutesse ei langeks.
Hiljuti valmistas turismiettevõtjate seas palju pahameelt valitsuse 5,8 miljoni euro suurune toetus, mis nende sõnul on liiga väike, et sektorit päästa. Mis saab edasi? Kuidas päästa seda, mida veel päästa annab, ja milline on valitsuse plaan?
Ega valitsus ei tee plaane ise. Valitsus teeb plaane koos selle sektori esindajate ja esindajate liitudega. Ei ole ju mõeldav, et valitsusametnik istub laua taga ja mõtleb välja plaani, kuidas mõnd sektorit kohelda, omamata ise selles olemise kogemust. Koostöö on vältimatu ja seda oleme kogu aeg ka teinud. Plaanid ja ideed tulevad eelkõige neilt ja valitsus leiab nende realiseerimiseks vajaliku raha, kui seda on võimalik leida.
Tänane kohtumine turismiettevõtjate liiduga toob selguse, kuidas me edasi lähme. (Ministrite ja turismiettevõtjate liidu kohtumine leiab aset neljapäeva õhtupoolikul – toimetus.)
See 5,8 miljonit on loomulikult pisike summa, aga kindlasti on ka neid, kes kevadel jäid toetusest üldse ilma. Nemad väärivad täpselt samasugust kohtlemist nagu kõik ülejäänud.
Kriisi tõttu on palju kannatada saanud ka meelelahutussektor, mille toetamisest on natuke vähem juttu olnud. Mida peaks näiteks ööklubi omanik tegema olukorras, kus tema ärimudelil ei ole võimalik toimida? Millist abi ta peaks kasutama?
Mul on praegu raske peast öelda, millised on need meetmed, millele saaks ööklubi omanik pretendeerida, aga selge on see, et kui riik seab piirangud, siis peaks riik suutma ka toetada ettevõtjaid, kes piirangute alla seati.
Kui rääkida ööklubidest, siis paljud neist on hakanud "skeemitama" ja valitsus on öelnud, et juriidilises mõttes on kõik, mis pole keelatud, lubatud. Kuidas te sellesse suhtute?
Ma arvan, et me saame kriisist välja kiiremini, kui inimesed mõistavad praeguse olukorra tõsidust. Jah, ettevõtjad on leidlikud, aga me peame suutma mõelda ka natukene ette.
/nginx/o/2020/10/08/13399751t1heae3.jpg)
Räägime internetiühendusest. Mõnda aega käisite välja plaani jagada välja 15 miljonit eurot internetiühenduse parandamiseks hajaasustuspiirkondades. Kui mitu telekomiettevõtet praeguseks plaaniga kaasa on tulnud?
Mul viimaseid andmeid ei ole, aga neid, kes viimase miili meetmetele on pretendeerinud, on päris mitu. On täitsa huvitav, et need ei ole sellised meile teadaolevad suured telekomiettevõtted, vaid sellised väiksemad tegijad. Jah, põhimõtteliselt on täiesti võimalik, et neid tuleb juurde.
Aga reaalselt jõuame selle viimase miili väljaarendamiseni ikkagi järgmise aasta alguses.
Mõningate suuremate telekomiettevõtete kriitika septembri lõpus oli veel see, et nii kiiresti midagi kauakestvat luua on keeruline. Kuidas selle plaani kohaselt peaks jagatav raha minema õigesse kohta?
Selle, kuhu internetiühendust luuakse, on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet välja selgitanud avalike konsultatsioonide käigus ja konsultatsioonid sisuliselt tähendavad valgeala kaardistamist Eestis. Valgeala omakorda tähendab seda, et kõikidelt Eesti teenuseosutajatelt on järele uuritud, kuhu nemad on plaaninud laieneda järgmise kolme aasta jooksul. Need kohad, kuhu nad ei kavatse laieneda, ongi valgealad. Valgealadega on võimalik tutvuda tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kodulehel.
See valgeala on tegelikult kaunis suur. Kui me aga räägime digiriigist, siis baastaristu peaks olema selle elementaarne osa.
Maapiirkondadesse kiire interneti toomine on olnud teemaks ammu, kuid reaalsusesse see plaan veel jõudnud ei ole. Millal tuleb hetk, mil igas Eesti paigas võib öelda, et on võimalik saada kiiret internetti?
Raske öelda, millal see hetk tuleb. See hetk tuleb siis, kui riigieelarvesse leitakse selle loomiseks hinnanguliselt 100 miljonit eurot. Meil on sealt veel natukene puudu – nii umbes 90 miljonit. (Naerab.)