Väikekandlemängijad peavad festivali

Väikekandle festival 2018. aastal. Foto: Ako Lehemets

10. oktoobril koguneb Viljandi pärimusmuusika aita 40 väikekandlemängijat, et pidada kolmandat korda sellele muusikainstrumendile pühendatud festivali.

Ühepäevasel kokkusaamisel saab süveneda väikekandlemängu, nautida kandleõpetajate galakontserti, võtta osa õpitubadest ning loomulikult ühiselt koos teiste festivalile tulnutega pilli mängida.

Eva Väljaots keskendub oma õpitoas Karjala arhailise kandlemängu õpetamisele, Elo Kalda tutvustab eri mängutehnikate kasutamiseks võimalusi, Kadri Lepasson võtab ette 10-keelse kandle repertuaarivihiku lood ning Koidu Ahk õpetab tantsulugusid. Ühismänguringi pillidel juhatab Helle Suurlaht.

Festivali eestvedaja Margit Kuhi sõnul on see kokkusaamine kandlemängijatele väga oluline võrgustiku tugevdamiseks, repertuaari vahetamiseks ning motivatsiooni ja inspiratsiooni ammutamiseks, seda nii laste kui täiskasvanute tasandil. "Kõige tähtsam on mängurõõm ja koosmäng ja sellele festivalil keskendumegi," lisab Kuhi.

Samal päeval kell 19 algab aidas kõikide kandleõpetajate ühiskontsert, millele järgneb vaba lava ning jämm, kus kõik osalejad saavad soovi korral kaasa mängida. Kuigi festival on ametlikult vaid laupäeval, võivad kõik, kel mängulusti jagub, jääda kauemaks Viljandisse öömajale, et teha lõpetuseks üks ühine hommikune kandlejämm.

Kannel on kõige vanem keelpill Eestis. Selle vanuseks arvatakse olevat paar tuhat aastat. Kannel on väga tihedalt seotud läänemeresoome, balti ja Loode-Venemaa rahvakultuuriga. Väikekannel on 5–14 keelega, viiekeelne kannel on olnud kasutusel Karjalas ja Soomes, kuue- või seitsmekeelne Baltikumis ja Loode-Venemaal.