P, 5.02.2023

Kriisivarud ⟩ Päästeamet jagas Viljandis õpetussõnu, kuidas kortermajas hädaolukord üle elada

Triin Loide
, Sakala arvamustoimetaja
Päästeamet jagas Viljandis õpetussõnu, kuidas kortermajas hädaolukord üle elada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Milliseid asju peaks kortermajade elanikud endale koju varuma, et kriis üle elada?
Milliseid asju peaks kortermajade elanikud endale koju varuma, et kriis üle elada? Foto: Järva-Jaani vabatahtliku päästekomando Facebook

Päästeamet jagas täna kell 10–12 Viljandis Maksimarketi ees õpetussõnu, kuidas koduseid kriisivarusid kokku panna ning kuidas korteris elavad inimesed hädaolukorraks valmistuma peaksid.

Sel sügisel on päästeameti fookus elanikkonnakaitsel. Viimased aastad on näidanud, et kriisid tabavad ka Eestit, ning praktika näitab, et inimesed ei ole võimalikeks hädaolukordadeks piisavalt valmis. Hädaolukorrad võivad kesta päevi ja nädalaid, mil tuleb kodust lahkumata saada hakkama ilma elektri, vee ja kanalisatsioonita.

Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna nõuniku Jako Verniku sõnutsi on kõige ohustatum rühm suurtes kortermajades elavad linnainimesed, sest kortermajades on paljud teenused tsentraalsed ja ulatusliku kriisi korral võivad korraga kaduda kõik eluks vajalikud mugavused. Päästeameti tellitud uuring näitab, et kõigest 5 protsendil kortermaja elanikest on valmisolek hädaolukorras hakkama saamiseks. Kevadel lahvatanud tervishoiukriis andis küll tõuke varusid looma, kuid nüüd on sobiv aeg need süstemaatiliselt ja teadlikult üle vaadata ning vajadusel neid ka uuendada.

Seetõttu kutsub päästeamet kõiki üles koduseid varusid täiendama ning kella 10–12 sai seda õppida peale Viljandi veel neljas Eesti linnas.

Päästeameti ennetustöö osakonna eksperdi Mikko Virkala sõnul tuleb varuda ennetavas võtmes ehk varu, enne maru! "Toidu varumise kohta kehtib lihtne reegel: varuda tasub kohe söödavaid või kergesti valmistatavaid toiduaineid: pudrud, makaronid, müslibatoonid, pähklid, kuivatatud puuviljad ja muu. Toitu tasub hoida ringluses: võtta, aga panna tagasi. Vett varudes peaks lähtuma teadmisest, et inimene vajab kolm liitrit vett päevas ehk 21 liitrit nädalas," selgitas Virkala.

Ta toonitas, et ainuüksi vee ja toidu varumisest ei piisa. Läbi tuleb mõelda ka alternatiivsed sidevahendid, valgusallikad, võimalused toidu valmistamiseks ja muu. "Kindlasti peaks kodus olema akudel töötav raadio, taskulambid, laetud akupangad, matka-priimused või gaasigrillid," tõi Virkala mõne näite.

Varuma peaks ka ravimeid ja hügieenitarbeid ning mõtlema läbi iga pereliikme võimalikud erivajadused. Unustada ei tohi lemmikloomi ning hoidma ka nende toiduvarud korras.

Jako Verniku sõnul tuleks kriisiks valmistumist alustada enda positsioneerimisest ning mõelda läbi sellega kaasnevad võimalused ja kohustused. Näiteks korteriühistu liikmena tuleks olla kursis, kas ühistu esimees laseb tühjaks veetorud, keerab kinni kraanid, tellib võimaluse korral ühistule välikäimlad. Külaelanikuna tuleks olla kursis kaevude kasutamise võimalusega, grillimiskohtade ja muuga. Üksikinimese tasandil tuleb aga vastutada oma koduste ladude eest, et oleks võimalik süüa, hügieeni tagada ja WC-s käia.

Valmisolek hädaolukorraks peaks olema enda ja oma lähedaste turvalisuse tagamise elementaarne osa.

Märksõnad
Tagasi üles