/nginx/o/2020/09/23/13366295t1h6f77.jpg)
EESTIS ON TUNTUD mõiste JOKK, mis viitab olukorrale, kus juriidiliselt on kõik korrektne, aga õigluse vaatevinklist kahtlane ja kodanike arvates sootuks hapu. Sellist olukorda statistika keelde kandes näeme, et esineb juhtumeid, kui andmed näitavad arengut ja olukorra paranemist, kuid inimesed seda ei tunneta.
Hea näide on olukord, kui keskmine palk tõuseb, aga väga palju küsitakse: «Miks siis minu palk ei tõuse?» Tuleb ette sedagi, kui andmed näitavad, et olukord pole kiita, ja inimesed leiavad, et andmed valetavad. Näiteks koolide tulemuslikkuse edetabelit vaadates väidavad nimekirjas tagapool olijad valjul häälel, et andmed on eksitavad ja tegelikult on just nende kool see kõige parem.
Arusaadavalt on ideaalne, kui inimesed tunnetavad olukorda samamoodi, kui statistilised andmed näitavad. Loomulikult on ka elanike rahulolu teada saadud statistiliste meetoditega, ent paratamatult peidab see endas omajagu subjektiivsust. Selles loos vaatame lähemalt, kuidas paistab Viljandi maakond võrreldes teiste maakondadega statistikaameti aasta alguses rahandusministeeriumi tellimusel tehtud elanike rahulolu-uuringu tulemuste põhjal.
ÜLDISTATULT VÕIB öelda, et üldine rahulolu oma elukeskkonnaga (rahul või pigem rahul olijate osatähtsus vastajatest) oli Viljandimaal 83 protsenti ja selle näitajaga olime Eesti 15 maakonna seas kuuendal positsioonil. Esimeses kolmandikus olime rahuloluga kolmes valdkonnas: teisel kohal kultuurse vaba aja veetmise võimaluste, neljandal kohal jäätmeveo ning viiendal kohal arhitektuuri ja miljöö valdkonnas. Samas sõiduteede ja tänavate valdkonnas olime lausa viimasel kohal ning jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste valdkonnas eelviimasel kohal.
Kui vaadata rahulolu näitajaid protsentides, siis kõige suurem oli rahulolu mürataseme (85,2%) ja jäätmeveoga (84,4%). Selgelt kõige vähem oldi rahul elanike kaasamisega kohaliku elu kavandamisse (38,7%). Maakondade edetabelis oli Viljandimaa väga tagasihoidlikul kohal ka hinnanguga, mis anti viimase kolme aasta muutustele kohaliku omavalitsuse juhtimises ja üldises arengus.
Uuring annab teadmise, et üldise arengu ja omavalitsuse juhtimisega Viljandimaal väga rahul ei olda. Samas ei saa uuringu põhjal öelda, mis on selle põhjus. Võimalik, et Viljandimaa elanike ootused on kõrgemad ja kui need ei täitu, tingib see madalama hinnangu. Juhtimise kvaliteeti on objektiivsete mõõdikute abil suhteliselt keeruline mõõta. Tuleb loota, et positsiooni parandamiseks ei kavandata potjomkinliku strateegiaga elanike ootuste vähendamist, et siis rahulolu-uuringu küsimustele vastates saaks inimene mõelda: «Polnudki nii hull, järelikult olen rahul.»
SAAME UURINGUST küll teada, et rahul ei olda elanike kaasamisega, aga kas selle taga on osalemisvõimaluste vähesus, kaasamise vale vorm või sisutühjus, seda uuring ei näita. Samuti ei põhjenda see uuring, miks on kaasamisüritustel sageli väga vähe osalejaid. Vastuse neile küsimustele peavad leidma need, kelle kohus on elanikke kaasata.
Selge on, et ühe artikliga uuringu materjali lahti ei seleta. Kui nende tulemuste põhjal soovitakse tõesti midagi ette võtta, on mõistlik materjaliga põhjalikult tutvuda. Selleks annavad võimaluse statistikaameti veebilehel avaldatud tabelid. Analoogsete uuringute ülesanne ei olegi absoluutse tõe (mida ei pruugi ülde olemas olla) teadasaamine, vaid mõtlemisainese andmine.
Tulles aga tagasi loo alguses mainitud JOKK-olukorra juurde, on põhjendatud küsimus, kas Viljandimaa elanike rahulolu näitajad on tegeliku statistilise olukorraga seotud või mitte. Küsimus on lihtne, aga sellele vastata üsna keeruline, sest paljude esitatud küsimuste kohta objektiivseid mõõdikuid pole.
Üsna suurt rahulolu kultuurse vaba aja veetmise võimalustega võib ehk seletada pärimusmuusika aida, Ugala teatri, kultuuriakadeemia, kino, maakultuurimajade võrgustiku, raamatukogude ja teiste samalaadsete asutuste olemasoluga. Samuti paljude põnevate ürituste korraldamisega Viljandimaal. Aga need faktid pole veel objektiivne statistika.
Teadaolevalt pole Viljandimaa mustkattega teede osatähtsuselt maakondade seas kuigi kõrgel positsioonil ega hiilga ka jalgrattateede rohkusega. Korrast ära kõnniteid pole küll kokku loetud, aga selge on, et neid on palju. Seega võime öelda, et suure tõenäosusega kinnitab objektiivne statistika rahulolu-uuringu tulemusi Viljandimaal ehk siis SOKK- (statistiliselt on kõik korrektne) olukorda Viljandimaal ei ole.
Teadaolevalt on kavas analoogset rahulolu-uuringut mõne aja pärast korrata. Kindlasti on siis huvitav teada saada, kas tänavune Viljandi tänavate suur korrastamine mõjutab positiivses suunas ka elanike rahulolu teede ja tänavate olukorraga ning Viljandimaa pääseb selles vallas Eesti punase laterna rollist.
/nginx/o/2020/09/23/13366296t1h252e.jpg)
/nginx/o/2020/09/23/13366297t1h36c0.jpg)
/nginx/o/2021/11/09/14191477t1hc918.jpg)