Millal viimati tundsite, et teid peteti?

Pealtnäha pole sotsiaalmeedias midagi halba. Ent mida rohkem selle toimemehhanismidest teada saab, seda häirivamaks tervik muutub. Foto: Shutterstock

Šokeeriva dokumentalistika tegevuspaikadeks on enamasti kauged maad. Võõrad ja sageli arusaamatud konfliktid. Ahastuses inimesed, pisarad määrdunud põskedele poriseid vagusid vedamas.

Me saame neile inimestele turvaliselt kaasa elada, poetada isegi pisara ja nentida, et maailm on võrdlemisi ebaõiglane paik. Mida aga teha dokumentaalfilmiga, mis näitab rahulikul ja samas eriliselt sugestiivsel moel seda, et ei kedagi teist, vaid sind ennast on aastaid ninapidi veetud, ja et sinuga on mängitud nagu kutsikaga.