Priit Mikk: Viljandil on Euroopa kultuuripealinnale palju anda ja sellest palju võita
KAHE NÄDALA EEST said avalöögi Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna ettevõtmised Viljandis. 8. septembril pärimusmuusika aidas toimunud «Kultuurikompassi» foorumist «Kuidas korraldada ligipääsetavat kultuuri?» sai kohapeal ja otseülekande vahendusel osa 1300 inimest. Tehniliselt nõudliku ürituse valmistasid ette ja korraldasid siinsed partnerid koostöös sihtasutusega Tartu 2024 ning see tõestas taas, et Viljandil on Euroopa kultuuripealinnale palju anda ja sellest ka palju võita.
EUROOPA KULTUURIPEALINNA tiitli kandmine on Eesti 2024. aasta tippsündmus ning Lõuna-Eesti suurim valdkondadeülene koostööprojekt. Mida see tähendab Viljandile? Eeskätt seda, et Viljandil on võimalus osaleda Euroopa kultuuripealinna kui mastaapse kultuurisündmuse loomises ning saada mitmekülgset kasu linna kultuurielule ja ettevõtlusele. Põhjalikud ettevalmistused on alanud kogu regioonis ning tiitliaasta 2024 on mitu aastat kasvanud kultuuri-, kunsti- ja haridusprogrammi ning turundustegevuse kõrgpunkt.
Viljandi inimesed ja asutused on olnud Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna kaasteelised tegelikult juba alates ajast, mil Lõuna-Eesti sellele tiitlile kandideeris. Tartu 2024 kandidatuurimeeskond kohtus näiteks Eesti pärimusmuusika keskuse ja Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajatega. Mõttevahetused pärimuskultuuri rollist tänapäeva ühiskonnas aitasid vormida ka Tartu 2024 kunstilist kontseptsiooni pealkirjaga «Ellujäämise kunstid». Usun, et see kontseptsioon kõnetab paljusid viljandlasi kas või sellega, et suur osa kultuuriakadeemia tööst käib meie pärimuskultuuri säilimise ja edasikestmise nimel.
Mitu Viljandiga seotud projektiideed valiti Tartu 2024 kandidatuuriraamatusse, mille põhjal andis rahvusvaheline žürii Euroopa kultuuripealinna korraldusõiguse mullu sügisel just Tartule ja Lõuna-Eestile. Need ja järgnevate aastate projektitaotlusvoorudega leitavad järgmised unikaalsed ettevõtmised moodustavadki Eesti 2024. aasta tippsündmuse programmi, mille üritused võivad esmase prognoosi kohaselt pälvida kokku miljon külastust.
OLULINE TÄHIS VILJANDI Euroopa kultuuripealinna teekonnal oli äsjase «Kultuurikompassi» foorumi korraldamine. Esimest korda leidis selle Lõuna-Eesti kultuuritöötajate koolitusprogrammi üritus aset väljaspool Tartut. Viljandi oli silmatorkav teerajaja: sihtasutuse Tartu 2024 meeskond tõstis ürituse järel esile, et koostööd sai teha paljude kõrgel tasemel partneritega.
Avaldas muljet, kuidas töötas pärimusmuusika aida meeskond eesotsas Silja Liivamägiga, et foorum «Kuidas korraldada ligipääsetavat kultuuri?» saaks parimal moel teoks nii kohapeal – arvestades koroonaviiruse vältimiseks vajalikku ettevaatust – kui internetis, nii et sellest said osa ka kuulmis-, nägemis- või liikumispuudega inimesed. Üle Lõuna-Eesti foorumile kokkutulnud kultuuritegijate arutelusid edastati kirjutustõlkes ja eesti viipekeele tõlkes nii saalis kui internetis, eri heli- ja videovood sõlmis sujuvaks tervikuks Tauno Uibo.
Foorumi tuumaks oleva kultuuri ligipääsetavuse teema käsitlemisel oli hindamatu Piret Ausi töö. Kui laval jagas ta kogemusi mulluse laulu- ja tantsupeo ligipääsetavuslahenduste loomisest, siis enne seda lõi ta käepärastest vahenditest pimedate juhttee, et näidata aita saabujatele: publiku lisavajadustega arvestada ei ole alati keeruline ja kallis.
«Kultuurikompassi» korraldustiimile tegid suurt rõõmu Viljandi kultuuriakadeemia tudengitest vabatahtlikud, kes võtsid vastu ja juhendasid üle Eesti foorumile saabunud kultuurikorraldajaid. Üritusele eelnenud, läbi mitme kuu kulgenud ettevalmistusi koordineerisid Viljandi poolelt ja tõid osalisi kokku Sakala keskuse juht Jaanus Kukk ja linna avalike suhete spetsialist Johan-Kristjan Konovalov.
ÜHISELT VILJANDIS korraldatud «Kultuurikompassi» foorum on osa suuremast pildist. Ettevalmistused selleks, et kasutada ära Euroopa kultuuripealinna tiitlist lähtuvaid võimalusi kultuurielu ja ettevõtluse edendamiseks, on alanud üle kogu Lõuna-Eesti, peale Viljandi 19 Põlva, Võru, Valga ja Tartu maakonna linnas või vallas.
Selleks et ettevalmistusi eelseisvatel aastatel parimal moel teha, on sihtasutuse Tartu 2024 ja Lõuna-Eesti omavalitsuste ettepanekute põhjal valminud plaan edasiseks koostööks. See plaan – Tartu 2024 koostööleping aastateks 2021–2025 – esitatakse sel aastal läbiarutamiseks ja hääletamiseks kõikide Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimist toetanud omavalitsuste volikogudele. Kuu ajaga on lepingu heaks kiitnud juba seitse omavalitsust kolmest maakonnast ning sel neljapäeval jõuab koostöölepingu arutamise järg Viljandi linnavolikogu kätte.
MIS OOTAB VILJANDIT ees osana Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnast?
Esiteks pakub järgnevatel aastatel valmiv Tartu 2024 programm palju ägedaid elamusi linlastele, erinevaid osalusvõimalusi kogukondadele ning uusi teadmisi ja kogemusi kohalikele korraldajatele. Kultuuripealinn on ka majanduslikult kasulik: tiitliaastal toimuv mõjutab eelnevate kogemuste näitel positiivselt nii siin ööbivate kui ühepäevaturistide arvu, majutus-, toitlustus- ja transpordiettevõtete käivet, loomemajandust ning teisi tugiteenuste pakkujaid.
Kultuuripealinna ürituste ettevalmistamises ja elluviimises osalemine annab Viljandile ja siin tegutsevatele asutustele mitmekülgseid võimalusi mainekujunduseks ning väljundeid Tartu 2024 välis- ja riigisiseses turunduses ja kommunikatsioonis.
Lõpuks on see kõik aga pikaajaline investeering, sest võime korraldada rahvusvahelisi üritusi ja kasvanud tuntus jäävad piirkonnale kasu tooma ka pärast 2024. aasta lõppu. Pikaajalised kogemused on näidanud, et just kultuur on parim viis teha maailmas suuremaks nii Viljandit ja Lõuna-Eestit kui tervet meie riiki. Meie lähiaja suurim ühine võimalus selleks on Euroopa 2024. aasta kultuuripealinn Tartu.