Päevakommentaar. Nädal aega koroonakahtlusega

Koroonatestile minejad proovivõtupunkti ukse ees järjekorras seismas. Foto: Elmo Riig

KOLME PÄEVAGA ON koroonaproovi vastus käes – sellise lubaduse andis proovide võtmisega tegeleva ettevõtte Medicum juhatuse liige ja avaliku testimise organisatsiooni koordinaator Tõnis Allik 15. septembri "Aktuaalses kaameras". Mina olin selleks ajaks oodanud prooviandmist viis päeva. Tulemuse sain teada nädal pärast kurguvalu tõttu perearsti poole pöördumist. See oli negatiivne nagu ka nädala väldanud kogemus.

Allik möönis AK-s, et üksikutel puhkudel võib ooteaeg kujuneda pikemaks. Läinud kolmapäeval Sakala ajakirjaniku küsitletud 12-st proovi andnust 11 – mina nende hulgas – olid oodanud prooviandmist nädalapäevad. Ei kõla nagu üksikjuhtumite moodi. Viljandis on ootejärjekord lubatust pikem ning sellega tekitatakse inimestele tüli ja muret juurde.

Ootuse saada proovi vastus teada lähipäevil tekitas minus pereõde, kellele oli asjade käigu kiiruse kohta nähtavasti sama räägitud. Jagasin seda infot omakorda lähedaste, tööandja ja ülikooliga. Teisisõnu kõigiga, kellega mul oli enne haigusnähtude ilmnemist kontakt ja keda võisin koroonaviirusega nakatada. Juhul muidugi, kui see mul üldse on.

VASTUST OODATES OLI mu elu pausil. Seitse päeva juurdlesin selle üle, kas mu haigus on põhjustatud tuuletõmbusest või millestki halvemast. Sisetunne ütles, et olin saanud külma, aga niisuguses olukorras pole arukas oletada ja riskida. Viise, kuidas olukorras veenduda, on paraku üksainus.

Pikast ootamisest tüdinud inimene, kes enda koroonaviirusesse nakatumist tõenäoliseks ei pea, võibki isolatsioonikohustust eirata ja viirust levitada. Näiteks kui enesetunne on pärast perearstiga ühenduse võtmist just nagu paremaks läinud.

Ettevõte ise põhjendab hilinemisi kõnekeskuse töötajate suure töökoormusega ning sellega, et Viljandi proovivõtupunkt on avatud üle päeva ja üksnes kahe ja poole tunni jagu. Mul on aga raske uskuda, et praegusel ajal, mil töötute arv läheneb 50 000-le, saab kõnekeskusesse inimeste juurde võtmisega raskusi olla. Tallinki juht Paavo Nõgene säutsus tollesama 15. septembri õhtul Twitteris, et laevafirma võib ise osutada kõnekeskuse teenust, kui selle võimekusest sõltub, millal inimesed saavad proovi andma minna. Tema suhtumist rahvusringhäälingu eetris väljatoodud kitsaskohta võib lugeda postituse lõppu lisatud viitest "@pühamüristus".

Pealegi on Medicum ettevõte, mille tööpõld on praegu lai ning sissetulekuid ei ähvarda ka majanduskriis.

MÖÖDUNUD KOLMAPÄEVAL läksin määratud kellaajaks Viljandi turu kõrvale proovi andma. Ehkki olin kohal õigel ajal, pidin seisma ligi 15 minutit selles linna ühes kõige käidavamas kohas läbipaistva aiaga piiratud alal Synlabi bussi juures järjekorras. Igal mööduval autojuhil ja jalakäijal oli selge, misjaoks me seal ootame.

Minu meelest on see inimeste delikaatsete andmetega hooletult ümberkäimine. Koroonaproovi järjekord pole sama mis poejärjekord. Inimesele peaks jääma õigus otsustada, kes teavad, et tal on põhjust oma tervist kontrollida. Kuuldavasti polnud kolmapäev esimene kord, kui Viljandi koroonabussi ette järjekord tekkis.

Ma ei kirjutaks kõigest sellest, kui rahvusringhäälingu uudistesaates oleks öeldud, et ülekoormuse tõttu võib koroonaproovi tulemuse teadasaamine võtta halvemal juhul nädala, ning kinnitatud, et püütakse teha kõik endast olenev ooteaja lühendamiseks, ja palutud mõistvat suhtumist. Kuid Tõnis Alliku sõnad mõjusid tegelikku olukorda teades näkku valetamisena. Kas see on teadlik või mitteteadlik eksitamine, polegi tähtis, sest mõlemad variandid on halvad.