Iga liigutus, mille inimene teeb, peab talle endale tunduma vajalik ja seega peab olema väga hästi ära põhjendatud. Kuigi sõidukaartide valideerimise vajalikkusest tasuta ühistranspordis on aastaid räägitud, siis tundub, et päris suur osa inimestest ei saa aru, miks peab ta kaarti piiksutama või bussijuhilt paberilipakat küsima, kui sõit on nii ehk naa tasuta. Väga raske on teha sõitjale selgeks, et talle mõttetuna tunduv piiks võib olla väga oluline. Peamiselt on see oluline talle endale, sest selle piiksu pealt tehakse kabinetis otsus, kas buss jääb sõitma või ei.
Tellijale
Juhtkiri ⟩ Väikese viipe suur mõte
Et kordamine on tarkuse ema, siis: valideerimine pole inimeste kiusamiseks välja mõeldud tarbetu ja tantsuline tegevus, vaid valideeritud sõidukaartide või küsitud piletite arvu järgi on kõige hõlpsam hinnata liinide täitumust. Milleks seda hinnata? Selleks, et teada, kas busse on mõtet käigus hoida või kas peaks ehk hoopiski nende sõidutihedust suurendama. Piltlikult öeldes: kui bussis sõidab kakskümmend inimest, aga keegi ei valideeri, näitavad ametlikud andmed, et buss on tühi ja raha üle otsustajatel on selge argument, miks see liinilt maha võtta. Seepeale on inimesed muidugi pahased, kirjutavad kirju ja helistavad.