222 Viljandimaa puuki asus teaduse teenistusse

Margus Haav
, reporter
Copy
Kampaania "Pane puuk posti" tõi teadlastele paarkümmend tuhat puuki. Viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller on rahul. 
Kampaania "Pane puuk posti" tõi teadlastele paarkümmend tuhat puuki. Viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller on rahul. Foto: Mihkel Maripuu

Tervise arengu instituudi (TAI) puukide kogumise kampaania "Pane puuk posti" jooksul saadeti puugipanka teadlastele uurimiseks rohkem kui 6200 puuki ning kaardile märgiti 15 152 puugi leiukohta kokku 21 373 puugiga. Viljandimaalt saadeti instituuti 222 puuki, maakonna puugikaardil registreeriti leide aga ligi kolm korda rohkem.

Korraldajate kinnitusel jätkub puugiohtlike piirkondade kaardistamine veebilehel puugiinfo.ee endiselt. Leides endalt või oma lemmikloomalt puugi, tuleb see lihtsalt kaardile märkida. See teave aitab kaasa teadlaste puugiriski kaardi koostamisele ning aitab planeerida ennetavaid meetmeid, kui puukide arvukus muutub suureks.

Puugipanga projekt "Pane puuk posti" õnnestus korraldajate arvates oodatust mitu korda paremini. TAI immunoloogia ja viroloogia osakonna juhataja Julia Geller oli väga üllatunud, kui palju inimesi puugipanga projektiga kohe kaasa tuli. 

"See on meile esimene kord, kui rakendasime Eestis uudsel viisil kaasavat teadust. Oleme väga tänulikud kõikidele, kes meile puuke saatsid ja oma panuse teaduse arengusse andsid," ütles Geller ja nentis, et kevadel püstitatud plaanid said ületatud.

TAI viroloogialabori puugipanga külmikud on tänaseks täis puuke analüüside tegemiseks. Esimesed puugid jõudsid panka kohe kampaania esimestel päevadel. Iga üksikut puuki vahetult pärast TAI immunoloogia ja viroloogia laborisse saabumist uurima ei hakata. Kui laborisse on saadetud optimaalne arv puuke, vaadeldakse neid ühekaupa mikroskoobis, et väliste tunnuste järgi liigikuuluvust määrata. 

Saadetud puukidest moodustatakse nende arvu, uuringu vajaduse ja suuna põhjal valim, mis saadetakse haigusetekitajate olemasolu määramisele. Piisav arv puuke kogunes juuli alguseks, mil labor sai alustada esimeste vaatluste ja analüüsidega. Esimesed tulemused ja tagasiside puugisaatjatele on välja saadetud, kuid suurem osa tööd ootab puugipangas alles ees.

Puuke leiti kõikjalt. Põnevamad kohad olid näiteks autoistmed, vannitoa kraanikauss, istmepadjad ja -tekid, kastekann, arusisalik ning hukkunud metsloomad.

Puugileide registreeriti kaardil 59 Eesti linnast, 179 alevist ja alevikust ning 2142 külast. Puuke saadeti ka paarist Soome maakonnast ja Inglismaalt Yorgist. Üheksa puugipanka saadetud satikat lähemal uurimisel siiski puukideks ei osutunud. Seitse täissöönud emaspuuki hakkasid teel puugipanka pakendis munele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles