Terviseamet Viljandi reoveeproovidest ei räägi
16. september 2020, 13:26
Kui augusti algul teatas majandusminister Taavi Aas, et Viljandi reoveepuhastist võetud proovid näitasid koroonaviiruse jälgi, siis järgmiste proovide vastused on terviseamet jätnud enda teada.
Ameti meediasuhete spetsialisti Merilin Verniku seletusel on reoveest koroonaviiruse jälgede otsimine nii uus meetod, et selle väljatöötamisega veel tegeletakse, et kogutud andmetest saaks teha õigeid järeldusi. Seetõttu on otsustatud, et Tartu ülikooli teadlaste saadud tulemusi avalikkuse ette ei tooda.
Suve hakul andis valitsus teadlastele ligi miljon eurot, et uurida Eestis koroona levikut reoveepuhastitest võetavate proovide abil. Esimest korda jõudsid teadlased Viljandisse proovi võtma augusti keskel ning selle tulemustest andis valitsuse pressikonverentsil teada majandusminister Taavi Aas, kes soovitas olla tähelepanelik Viljandi ja Haapsalu elanikel. Kummaski linnas pole tekkinud viiruskollet, küll aga näitasid proovid, et viiruse jääke reovees leidub.
Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson selgitas pärast ministri sõnavõttu, et viiruse jääke leidus reovees väiksel määral, ning ta eeldas, et järgmised proovid on juba n-ö puhtad.
Teise proovi võtsid teadlased septembri alguses ning tööplaani järgi peaks olema võetud ka kolmas proov, kuid nende vastuseid Tenson Sakalale öelda ei saanud ning terviseamet neid ei avalda.
Teadlased võtavad proovi Viljandi reoveepuhastist. Nagu Tenson selgitas, saab kõige täpsema proovi reoveest siis, kui koguda seda 24 tunni jooksul. Kogutud 0,5–1 liitrit kontsentreeritakse: vedelik liigub läbi filtri ning mikroobid ja viirused jäävad selle peale. Sealt eraldatakse viiruse genoom ehk RNA ja selle järgi määratakse, kui palju viirust on.
Reovett analüüsitakse selleks, et saada parem ülevaade koroona levikust, ning uuring peaks toimima eelhoiatussüsteemina. "Austraalia, Soome ja Hispaania uuringud näitavad, et koroona jälg võib reovees olla juba kaks kuni neli nädalat enne seda, kui esimesed patsiendid haiglas positiivse proovi annavad," on Tanel Tenson selgitanud Tartu Postimehele.
Teadlased uurivad esialgse plaani järgi reovett augustist detsembrini. Uuringuid tehakse kahenädalase vahega ja kui tekib kahtlus, et viirus levib laiemalt, hakatakse proove võtma üle nädala. Proove võetakse kõigis maakonnakeskustes ning linnades, mis ei ole maakonnakeskused ja kus elab üle 10 000 inimese.
Reoveest leitav koroonaviirus pole ohtlik, sest see on surnud. Tensoni sõnul ei ole põhjust karta, et viirus reoveepuhasti läbimise järel loodusesse jõuab ja siis inimesi nakatada võiks. "Niipalju kui uuritud on, ei ole reoveest nakkuslikku koroonaviirust suudetud tuvastada. Seega üldine arvamus maailmas on, et reovesi ei ole koroona osas nakkusohtlik," rääkis professor.