Õpetajad nõuavad oma töö eest väärilist palka

25. oktoobril käisid palgatõusu nõudvad õpetajad meelt avaldamas Tallinnas Toompeal riigikogu hoone ees. Foto: Toomas Huik / Postimees

Enamik õpetajaid on Eesti haridustöötajate liidu (EHL) kinnitust mööda valmis osalema veebruarikuusse plaanitud streigil.

Kui riikliku lepitaja tegevus ei anna soovitud tulemusi ehk 20-protsendilist palgatõusu, korraldavad kogu riigi haridustöötajad ühepäevase streigi, teatas EHL-i juhatuse esimees Sven Rondik. «Riiklikult lepitajalt saime teada, et asi on võetud menetleda.»

Samal ajal jätkab EHL õpetajate seas selgitust, kaasamaks neid korraldatavasse streiki. «Me ei ole seda tööd lõpetanud, sest streigi kuupäeva pole kindlaks määratud,» selgitas Rondik.

Ühtlasi kavatseb EHL pöörduda ametiühingute keskliidu poole ettepanekuga toetada õpetajate töötasu suurendamise eest võitlemist ja streiki. Samuti soovib ta õhutada kõiki ametiühinguid tugevdama koostööd ja kui vaja, korraldama kõigi töötajate huvide kaitsmiseks ühisaktsioone.

Rondiku jutu järgi on streigi korraldamist toetanud rohkem kui 70 protsenti õpetajaid.

«Osas asutustes on pidanud vajalikuks osaleda koguni sada protsenti, osas 80—90,» lausus ta ja avaldas lootust, et toetajate hulk kasvab veelgi.

Rondiku ütlemist mööda on streigiplaan kindel. See korraldatakse tööpäeval ja sellega ühinevad ka koolieelsed lasteasutused.

Mullu 25. oktoobril kogunesid Eesti haridustöötajad EHL-i eestvõttel Toompeale riigikogu hoone ette meelt avaldama. Muu hulgas kinnitasid nad, et on valmis palgatõusu nõudma streigi abil.

Haridustöötajate liit pöördus oktoobri algul riigikogu poole palvega leida lisaraha, et tõsta alanud aastast õpetajate palka 20 protsenti. Sügisesed kolmepoolsed õpetajate töötasu tõstmise läbirääkimised lõppesid 19. septembril tulemusteta.

Praegu kehtiva korra järgi on noorempedagoogil palga alammäär 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoogil-metoodikul 888 eurot.