Eksamid tuleb ära valida

Reedeks tuleb abiturientidel ära otsustada, milliste ainete riigieksamitel nad pead murdma hakkavad. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Koolilõpetajad peavad reedeks teada andma, mis ainetes nad riigieksamit teha soovivad, ning paljud on valiku juba langetanud. Elevust tekitab eesti keele eksami korra muutumine.

Riigieksamit saab sooritada bioloogias, keemias, füüsikas, matemaatikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses ning vene, saksa, inglise või prantsuse keeles. Eesti keele riigieksam on eesti õppekeelega koolides kohustuslik, vene või muu õppekeelega koolides on ette nähtud eesti keele kui teise keele eksam.

Suurem otsustamine oli eelmisel nädalal Karksi-Nuias August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi kaheteistkümnendas klassis õppiv Kaisa Vallas rääkis, et tema koolis on praeguseks juba enamikul eksamid teada. Nii ka temal.

«Võib-olla üksikutel on veel mõni eksam valimata,» arvas Vallas. Tema sõnul toimus suurem otsustamine eelmisel nädalal.

Samamoodi on oma valiku teinud enamik Abja gümnaasiumi viimase klassi õpilasi. Nimetatud kooli abiturient Kristiin Sikka lisas aga, et siiski leidub ka neid, kes oma otsuses päris kindlad pole. Seetõttu võib juhtuda, et keegi veel eksamite osas ümber mõtleb.

Kaisa Vallas kinnitas, et mingit ärevust või lausa paanikat lähenev tähtaeg lennukaaslaste seas ei tekita ning meeleolu on tavapäraselt rahulik.

«Paanikahoogusid võib tekkida siis, kui eksamiaeg päriselt kätte jõuab,» lausus ta.

Kontrollitakse funktsionaalse lugemise oskust

Sellest aastast muutub emakeele eksami vorm. Kui seni on kirjutatud üksnes kirjandit, siis nüüd lisandub sellele osa, mis hindab funktsionaalse lugemise ja kirjutamise oskust ehk teksti mõistmist ja väljendumist.

Arutlev kirjand kuulub endiselt eksami juurde, kuid varasema 600—800 sõna asemel nõutakse 400 sõna ning etteantud pealkirjade asemel saab valida eri probleemipüstituste vahel.

Kui Kaisa Vallas leidis, et uut moodi eksamiks ollakse tänu prooviülesannete lahendamisele kenasti valmis, siis Kristiin Sikka tõdes, et see tekitab mõningast ebakindlust. Eksamit korraldatakse niimoodi ju esimest korda ning keegi ei tea, kuidas see täpselt läheb.

Viljandi Paalalinna gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Hille Alver arvas, et senise kirjandi kirjutamisega võrreldes pole uus eksam märkimisväärselt raskem ega kergem. Isiklikult Alver pigem pooldab muudatust.

«Olen lõpukirjandeid parandanud ning selle käigus tähendanud nii-öelda kätteõpitud tekstide esitamist. Mõtted kipuvad töödes korduma,» rääkis Alver ning lisas, et ajal, mil noored loevad väga vähe, on tervitatav, kui pööratakse tähelepanu mõttega lugemise oskusele.

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse teatel tuleb eksamite valik 20. jaanuariks teatavaks teha nii gümnaasiumis õppijail, kutsekooli õppuritel kui gümnaasiumi juba varem lõpetanud inimestel. Esimesed annavad oma valikutest teada kooli juhtkonnale, varem lõpetanutel tuleb aga eksamitele registreeruda riigiportaali www.eesti.ee kaudu või täites avalduse, mille vorm on eksamikeskuse kodulehel.

Keskhariduse omandamiseks tuleb sooritada viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm peavad olema riigieksamid.