Politsei hoiatab end telefonitsi politseinikena esitlevate kelmide eest

Kelmid esitlevad end telefonitsi politseinikena. Pilt on illustratiivne. Foto: Ain Protsin (postimees)

Politsei sai teate ühest kelmusest, mille toime panemiseks esitles kelm end telefonivestluses ohvrile politseinikuna. Internetipõhisel kõnel kuvati number 612 3000 ning väideti, et helistatakse politseist.

Septembri alguses teatati politseile, et Narva elanikuga võeti ühendust telefoni teel numbrilt [phone], kus vene keelt kõnelev helistaja tutvustas end Swedpanga töötajana ja uuris, kas inimene on kuulnud pangaga seotud kelmustest. Helistaja üritas naist veenda sisenema oma e-panka veendumaks, kas tema kontol on kõik korras. Naine keeldus ja lõpetas kõne, kuid paarikümne minuti möödudes helistati talle näiliselt politsei infotelefoni numbrilt 612 3000. Helistaja tutvustas end politseinikuna ning palus, et naine teeks pangast helistajaga koostööd. Samal päeval saigi naine uue kõne end pangatöötajana esitlenud kelmilt, sisenes helistaja palvel e-panka ja kannatas enam kui 4800 eurot kahju.

Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Rainet Juuse selgitas, et 612 3000 on politsei infotelefon, millega võetakse klientide kõnesid vastu, kuid politsei inimestele sellelt numbrilt ei helista. "Politsei ei helista kunagi inimesele palvega logida internetipanka ega küsi inimese andmeid, mis annavad ligipääsu tema pangakontole. Võõralt inimeselt kõne saades, vaatamata sellele, kas inimene väidab, et helistab politseist või pangast, tuleb seda infot alati kontrollida ja olla ettevaatlik. Kindlasti ei tohiks alluda telefoni teel antavatele korraldustele ja oma andmeid helistajale edastada," rääkis Juuse. Kui inimene kahtleb, kas tõesti helistas politseinik, tuleks politseile sellest teada anda numbril 112.

Kriminaalbüroo juht kinnitas, et politsei teeb pankadega koostööd selliste kelmuste ennetamiseks ja avastamiseks, kuid selle koostöö raames ei jaga asutused teineteisega klientide isikuandmeid, need on mõlemalt poolt kaitstud. "Pank võib soovitada oma kliendil politseisse pöörduda ja vastupidi, kuid meie poole pöördunud inimeste andmeid me ise pangale ei väljasta," selgitas ta ning lisas, et olukord, kus politsei võtab panga palvel inimesega ühendust, on välistatud.

Kelmid kasutavad Juuse sõnul helistamiseks internetipõhiseid numbreid, mida nad pidevalt muudavad. "Internetikõnede puhul on paraku võimalik genereerida erinevaid numbreid ja ka suunakoodi saab helistaja ise valida. Teadlikult valitakse Eesti numbreid, sest need tekitavad helistaja vastu suuremat usaldust ja inimesed võtavad kõne vastu julgemalt kui mõne välismaise numbri puhul. Internetipõhine kõne toimib sarnaselt tavalise telefonikõnega, välja arvatud, et tagasi helistades selgub, et numbrit ei ole olemas või vastab kõnele numbri tegelik omanik, kes eelnevast vestlusest teadlik ei ole. Tagasi helistamine on üks võimalus kontrollida, kas helistaja on ikka see, kelleks ta end väidab olevat."

Juuse nentis, et mida teadlikumaks muutuvad inimesed mitmesugustest kelmustest, seda kavalamaks lähevad ka kurjategijad, kes hakkavad otsima uusi võimalusi inimesi petta ja võtavad kasutusele uusi legende. "Praegusel juhul on kelmidel õnnestunud tekitada usaldus end politseinikuna tutvustades ja raha välja petta, kuid selliselt võidakse ära kasutada ka ettevõtete ja teiste riigiasutuste numbreid, kelle suhtes inimestel on suur usaldus ja nii ka suurem oht petta saada," tõdes ta. "Igal juhul peab sellise kõne saades olema äärmiselt kriitiline. Võõra helistaja palvel ei tohi logida oma internetipanka ega väljastada andmeid, mis annavad ligipääsu arvutile või pangakontole. Kõne tuleks katkestada ja sellest politseile teada anda."

Praegu on politseile teada üks selline juhtum, kus näiliselt politsei infotelefonilt on kõne laekunud. Politsei palub kõigil inimestel, kellele on numbrilt 612 3000 helistatud, sellest teada anda ka juhul, kui kahju ei kannatatud.