Naiste meistriliiga 13. mängupäevaks Viljandisse sõitnud valitsev meister Tallinna FC Flora ootas Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskonna vastu küllap märksa kergemat pärastlõunat kui see, mis teoks sai. Tulevik küll kaotas 1:6, ent kõik väravad löödi esimesel poolajal ning teisel kolmveerandtunnil oli Flora naiskond sedasi hädas, nagu ta pole ammu olnud.
Marek Tiitsi raport. Flora võttis oma, ent naiskond tegi meistrile kõvasti tuska
Kohtumine algas külalistele kohe ehmatusega, kui Katarina Põldur ja Anna-Liisa Joandi ehitasid rünnaku, mis esimesel minutil Flora kaitsjatel õnnega pooleks trahvikast joonel maha õnnestus võtta. Kiire juhtvärava said siiski rohevalged: juba seitsmendal minutil viis Katrin Loo florakad ühega ette.
Kui neli minutit hiljem Kethy Õunpuu külaliste eduseisu kahekordseks suurendas, tundus paljudele, et mäng libiseb viljandlannadel käest nagu varasemateski kohtumistes meistriga: kolmel viimasel korral on Florale kaotatud identselt koleda, 0:10 skooriga.
Nii aga ei läinud. 12. minutil sepistasid kollasärgid kiire kontrarünnaku, Katarina Põldur sööstis palliga Flora karistusalasse ning leidis fantastilise ristsööduga trahviala teisest servast sinna spurtinud Teisi Toomsalu, kes sai palli tühja väravasse lükata. 1:2!
Siis aga algas Katrin Loo show. Mitmest järjestikusest Tuleviku kaitse- või poolkaitseliini eksimusest sai rahvuskoondislane jala valgeks ning skooris 13., 26. ja 44. minutil. Minut enne viimast väravat realiseeris ta ka kaheldava penalti, mis määrati käega mängu eest karistusalas Maria Sollile. Telekordustest nähtub, et pall tabas tegelikult Solli õlga, pealegi nii lühikeselt distantsilt, et Sollil reageerimiseks aega ei jäänud. Poolajapausile mindi seega tallinlannade 6:1 eduseisul.
Teisel poolajal aga ei läinud miski enam nende tahtmist mööda, ehkki ründesurve Tuleviku väravale oli sama armutu, nagu oli olnud esimesel kolmveerandtunnil. Tulevik püsis hästi mängus sees, poolkaitse- ja kaitseliini koostöö läks märksa paremini ning suurepäraselt leiti pikkade pallidega nii ääreründajaid kui tipuründes toimetanud Põldurit. Teises väljakuotsas aga tegi Reti Talts Tuleviku väravasuul suurepärast tööd, tõrjudes mitu Flora ohtlikku rünnakut. Floral kadus nii kindlalt nende käes olnud kontroll mängu üle ajuti sootuks. Head kaitsetööd tegi keskväljal rassiv Mari-Liis Rikkinen, kes korduvalt tehnilised ja osavad florakad pallist ilma jättis. Anett Joandi püstsöödud kaitseliinist leidsid hästi sihtmärgi Flora karistusala ees ja äärtel.
Kohtumise viimasel viiel minutil avanes Katarina Põlduril ja Teisi Toomsalul ehk ründeduol, kellega Flora oli kogu mängu tõelises hädas olnud, kaks suurepärast võimalust Tuleviku kaotusseisu vähendada, ent mõlemal korral suutis väravavaht Getriin Strigin valitsevad meistrid suurte pingutustega häbist päästa.
Teisi Toomsalu tabamus oli talle meistriliiga hooaja kuues ning tähistas ühtlasi kurioosset tõsiasja, et Tuleviku naiskond on nüüd Florale löönud kolmandiku neile terve hooaja vältel löödud väravatest: varasema 12 mängu jooksul oli Flora vastu suutnud skoorida vaid Saku Sporting, kes lõi neile ühes mängus kaks väravat.
Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskonnal on põhiturniiril pidada veel viimane, 14. vooru kohtumine võõrsil Nõmme Kaljuga. Meistriliiga esinelikusse meie naistel seekord asja veel ei ole, sest Pärnu Vaprust turniiritabelis enam püüda ei õnnestu. Seetõttu mängitakse hooaja teine pool Tartu Tammeka, Põlva Lootose ja Nõmme Kalju naiskonna vastu kohtadele 5.–8. Senisel hooajal on Tuleviku naised suutnud nimetatud vastaste vastu mängides vääratamist peaaegu täielikult vältida. Sestap peavad Viljandi jalgpallisõbrad nüüd pöialt, et oma teist meistriliiga-aastat käivatel naistel õnnestuks hooaeg lõpetada paremal kohal kui mullu. Eelmisel, debüüthooajal tulid Viljandi jalgpallinaised meistriliigas kuuendaks ning viienda koha saavutamist tänavu võiks kindlasti pidada rahuldust pakkuvaks kordaminekuks.
Hooaja teise poole mängukalender selgub kohe, kui 14. vooru kohtumine Nõmme Kaljuga 12. septembril peetud saab.