Laenu saada lootnud mees jäi ilma rohkem kui 9000 eurost

Laenusoovija jäi ilma ligi 10 000 eurost. Foto: Elmo Riig

Viljandimaal elav mees soovis laenu pakkuva ettevõtte vahendusel sõlmida lepingu 33 000 euro laenamiseks, kuid jäi ilma ligi 10 000 eurost. Politsei sõnul on nad tänavu saanud ligi poolsada teadet kelmuse või selle katsete kohta.

Politsei andmeil soovis üks Viljandimaal elav mees väidetavalt laenu pakkunud ettevõtte vahendusel sõlmida 33 000 euro suuruse laenulepingu. Selleks tegi mees ettevõtte nõutud elukindlustuse ning teised vajalikud lepingud. 

"Lisaks pidi mees laenu kättesaamiseks ettevõtte pangakontole kandma ülekandetasu, autentimistasu, tagatise ning menetlemistasu," rääkis Lõuna prefektuuri pressiesindaja Ragne Keisk. "Kokku kandis mees ettevõtte kontole oma soovitud laenuraha kättesaamiseks 9152 eurot, kuid laenusummat talle siiski üle ei kantud."

Kui ettevõte esitas mehele uue nõude summas 5000 eurot, mõistis laenusoovija, et on petta saanud, ning pöördus politseisse.

Mõne nädala eest teatas Tartu Postimees samasugusest juhtumist, nagu leidis aset Viljandimaal.

Tartumaal elav mees soovis võtta välismaisest pangast laenu, ent selle asemel maksis lõpuks kindlustuste ja lepingute jaoks 2130 eurot. Viljandi politseiuurija Kadri Aaviku sõnul on politseinikeni veel jõudnud teateid inimestelt, kes sama ettevõtte kaudu on soovinud laenu võtta, ent kes ootamatute rahaküsimuste peale sellest loobunud on või on kahju kannatanud väiksemates summades. Kõigi juhtumite asjaolud on politsei sõnul selgitamisel. "Mõistame, et petta saanud inimeste peamine soov on raha tagasi saada, kuid paraku on raha tagasisaamine välismaal asuvatelt kurjategijatelt äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu. Kui kelmus avastatakse kiiresti ning ajal, mil raha veel inimese pangakontolt ära liikunud ei ole, siis on võimalik oma kodupanga vahendusel see makse tühistada ja tagasi kutsuda," selgitas Aavik.

Neli põhiviisi

Viljandi politseijaoskonna politseikapten Liia Pilt tõi välja, et tänavu on maakonnas politseile teatatud ligi poolesajast kelmusest või selle katsest. "Valdav osa selleaastastest juhtumitest on seotud internetikauplemisega, kus ostja tasub millegi eest summa ette, kuid lubatud kaupa või ka raha tagasi ei saagi," sõnas Pilt. Tema teatel jäävad seljuhul kahjusummad üldjuhul mõnekümne kuni mõnesaja euro kanti.

Sadadesse ja mõnedel juhtudel koguni tuhandatesse eurodesse küündivad kahjutasud, kui inimestelt on erinevatel viisidel välja petetud pangakonto paroole ning võetud kontoomaniku teadmata raha välja või näiteks kasutatud inimeste andmeid nende nimele laenu või järelmaksu saamiseks. Pilt edastas, et levinud on ka kelmused, kus ohvrit veendakse oma raha investeerima väitega, et summa teenitakse kiiresti ja mitmekordselt tagasi. Taoliste juhtumite ulatuvad kahjusummad mitmetesse tuhandetesse eurodesse.

"Vähemlevinud ei ole ka juhtumid, kus näiteks tutvumisportaalis kohatud võõramaalasest mees või naine suhtleb üksjagu aega oma väljavalitud ohvriga ning leiab peagi põhjuseid, mis vajab rahalist tuge. Sotsiaalselt end võõramaalasega sidunud ja abivalmidust üles näitavad inimesed on väidetavale hädasolijale niimoodi tuhandeid ja tuhandeid eurosid kandnud. Alles hiljem mõistetakse, et tegu on pettusega," jagas politseikapten.

Kelmused Eestis

Tänavu suvel on meediaväljaanded kirjutanud mitmest petuskeemi mustrist.

Näiteks augustis kirjutas Postimees, et pangaliidu andmetel on näiliselt oma pangast petukõne saanud sadu inimesi, kellelt on välja petetud enam kui 100 000 eurot. Loos kirjeldas pangaliidu infoturbe toimkonna juht Tiit Hallas, et inimestele helistatakse justkui panga numbrilt ja küsitakse varguse vältimiseks inimese kaardiandmeid, salasõna ja muud delikaatset infot. Andmete üleandmise järel tehakse inimese pangakonto tühjaks. Hallase sõnul peaksid küsimused panga- ja kaardiandmete kohta olema alarmeerivad. Pank ei küsi sellist infot telefonitsi, sest neil on see teave juba olemas.

Isiklike andmete saamiseks on nihverdatud ka Norra postifirma Posteni nimel. Ohvrile saadeti libasõnum, et paki kättesaamiseks on vajalik edastatud kodulehele sisestada isiklikke andmeid. Saadetud veebikülg oli võltsitud ja inimeste andmeid kasutati kiirlaenude võtmiseks.

Inimesi on nööritud ka lotopiletite kaudu, näiteks Delfi kirjutas, et veebilehel Lottoviva.ee nõuti pärast lotopiletite ostmist võidu kättesaamiseks kliendilt 10 protsendi suuruses võidumaksutasu. Delfi andmetel maksis vähemalt üks õnnetu mees veebilehele üle 19 000 euro, aga lubatud lotovõitu ta ei saanudki.

Juulis edastas rahvusringhääling, et tänavu on politseile teatatud ligi 70 investeerimispakkumisega seotud kelmusest. Nende kahjusumma ulatub 1,5 miljoni euroni. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre kirjeldas, kuidas kelmid helistavad kontaktidele eesmärgiga saada inimese arvutisse kaugjuurdepääs TeamVieweri või AnyDesk programmi kaudu. Seeläbi saadakse ligipääs inimese andmetele ja pangakontole.