Mõisa valitsejamaja ning plaanitav Anu Raua keskus pürivad riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks
2. september 2020, 10:41
Riigikogu kultuurikomisjonile laekus ettepanekuid 29 kultuuriehitise või ehitiste kogumi kohta, mille ehitamist või renoveerimist järgmistel aastatel Kultuurkapitali rahast toetada. Viljandimaalt kandideerivad plaanitav Anu Raua keskus ning Olustvere mõisa valitsejamaja.
Anu Raua keskuse esitas riiklikult tähtsa kultuuriehitise kandidaadiks Eesti Rahva Muuseum. Muuseum leiab, et keskusel on potentsiaali kujuneda mastaapseks peatuspaigaks Eesti ja Mulgimaa külalistele ning meelepäraseks töö- ja puhkekohaks kultuuri- ja loomeinimestele.
Tööde kogumaksumus oleks 2,6 miljonit eurot, millest uus näitusehoone võtaks 1,5 miljonit. Keskuse esmane ideekavand näeb ette näiteks vana vallakeskuse korrastamist 890 000 euro eest, vaestemaja ja keldri taastamist 175 000 euro eest ning seltsimaja korrastamist näituse- ja ateljeepindadeks 250 000 euro eest, lisaks veel palju muid korrastus- ja remonditöid. Raha on plaanis hankida mitmest allikast, muu hulgas muinsuskaitseameti toetusprogrammidest ja ettevõtluse arendamise sihtasutusest. Loodetakse ka eraannetajate abile.
Ettepaneku lisada Olustvere mõisakompleksi kuuluv valitsejamaja ehk vana härrastemaja tegi Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.
Ettepanekuid oodates pidas komisjon silmas, et tegemist võiks olla ehitistega, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade koostööd. Ettepanekute esitajatelt oodati ka kirjeldust ehitise regionaalsest põhjendatusest ning selle võimalike kasutajate ja osasaajate kohta. Samuti paluti ettepanekule võimaluse korral lisada tööde eeldatava maksumuse kalkulatsioon, teave võimalike kaasrahastajate ja partnerite kohta lisaks Kultuurkapitalile ning visioon, kuidas korraldada valminud ehitise edasine ülalpidamine.
Kultuurikomisjon tutvub esitatud ettepanekutega 2020. aasta sügisistungjärgu alguses ning kavandab edasise protseduuri. Otsuse, milliste objektide ehitamist või renoveerimist Kultuurkapitali vahenditest toetada, teeb kultuurikomisjoni ettepanekul riigikogu.
Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt toetatakse kuni kahte objekti, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia saali ehitamise tagasimaksed lõpevad prognooside kohaselt 2023. aastaks. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse igal aastal 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust. Möödunud aastal oli laekunud summa suurus 8,3 miljonit eurot.