T, 7.02.2023

Peep Tobreluts: Viljandisse oma Telliskivi linnak ja Aparaaditehas

, tehnoloogiakasvatuse magister
Peep Tobreluts: Viljandisse oma Telliskivi linnak ja Aparaaditehas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
VILJANDI, EESTI, 26NOV19
Peep Tobreluts näitab Kesklinna ja Huvikooli vahelist roheala, kuhu rajatakse seikluslinnak.
MARKO SAARM/SAKALA
VILJANDI, EESTI, 26NOV19 Peep Tobreluts näitab Kesklinna ja Huvikooli vahelist roheala, kuhu rajatakse seikluslinnak. MARKO SAARM/SAKALA Foto: Marko Saarm

"Kes minevikku ei mäleta ..." on viimase kuu-kahe jooksul olnud Viljandi arvamusliidrite põhiteema. Kas ja kuidas taastada Viljandis ausammas? Mina jään ausamba suhtes erapooletuks ja võtan vaadata hoopis tulevikku.

KOGU MAAILM ON räsitud viirusest, õigemini viirusehirmust. Hirm halvab ja tulevik on ebakindel. Kuid mina sellest ei heitu. Elu läheb edasi ning maailma muutumisest tuleb tasa ja targu õppida, parim üle võtta. Muutuste tuules on ka haridus. Peagi algab uus kooliaasta ja kõigil on elevus, kas sügisel juhtub midagi või saab vanaviisi. Tegelikult on juba juhtunud. Kevadel ületati distantsõppega isolatsiooni barjääre ja õpiti kasutama uusi keskkondi. Pingutati palju ja tulemused olid seinast seina. Lõpuks said nii lapsed kui pedagoogid suvepuhkusele, et sügisel kõigeks valmis olla.

Minus on kogu selle pandeemiast tingitud seisakuga tekkinud hoopis kerge elevus. Kas kevadine seisak ja ümberkorraldused pärsivad majandust (raha) ja haridust (edu) või hoopis aktiveerivad midagi uut? Milliseid uusi tuuli võiks lasta puhuda Viljandis?

SUVEL SAI Eesti uue ameti, mis ühendab mitu seni eraldi tegutsenud organisatsiooni üheks tervikuks. Nimelt alustas 3. augustil tööd sihtasutuste Innove ja Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia sihtasutuse ning Eesti noorsootöö keskuse teenuste põhjal loodud haridus- ja noorteamet. Kõik need eelmainitud organisatsioonid tegelesid suuresti haridusega. Loodud ühendameti peamine tegevus on niisiis haridus- ja noortepoliitika elluviimine.

Haridus- ja noorteameti moodustamise valguses olen optimistlik ning ootan üleriigilise reformi mõju ka Viljandisse ja laiemalt Viljandimaale. Enne seda aga on põnev vaadata, milline on olukord praegu. Millised muudatused on hariduses lähiajal? Millised muudatused on vajalikud, et Eesti saaks muutuda paremaks?

MAINITUD UUS AMET moodustati selleks, et väheneks pikaaegne veelahe, mille keskel on lapsed: ühel pool tegutsevad hariduse ja teisel noorsootöö valdkonna inimesed. Terminite keeles formaalharidus ja mitteformaalharidus. Kui võhikule lihtsustades selgitada, on formaalõpe see, mida pakuvad koolid ja õpetajad, ning mitteformaalõpet pakuvad huvikoolid ja noortekeskused, noorsootöötajad ja huvijuhid. Pikka aega tehti valdkondadel vahet ning näiteks huvikooli õpetaja ei saanud osaleda tavakooli õpetajatele määratud koolitusel. Hommikupoolikul läks laps kooli ja tegi seda põhiseaduse järgi, sest nii on see seatud. Pärastlõunal osales laps vabal tahtel noortekeskuse või huviringi töös. Aga laps on üks ja seesama. Muidugi on see süsteem veidi keerulisem. Näiteks tavakooli õpetaja palk tuleb riigieelarvest, huvikooli õpetaja oma aga linna- või vallaeelarvest.

Minu soov on, et kaoks piir eri valdkondade vahel, väheneks rivaalitsemine, tehtaks rohkem koostööd ja tunnustataks mõlemat valdkonda ühtemoodi, sest haridus on üks. Siinkohal tunnustan Viljandi linnavalitsust, kes on juba aastaid toonud esile paremaid õpetajaid sõltumata sellest, kas need on tavakoolist või huvikoolist.

Haridusest kaugemal olijatele tasub selgitada, kuhu Eesti haridus liigub. Marju Lauristin on öelnud, et seni on Eesti hariduses eri valdkondade vahel olnud barjäärid: üldhariduskool on eraldi kutsekoolist ja huvikoolist, ülikool ei tee koostööd üldhariduskooliga ... Uues haridusstrateegias ("Tark ja tegus Eesti 2035") räägitakse õmblusteta haridusest, kus barjäärid puuduvad. Lauristini sõnul pole uue strateegia keskpunktis aineteadmised, vaid isiksuse võimestamine ja see saab toimuda ka väljaspool kooli, näiteks huviringis ja vabatahtlikus tegevuses. "Näiteks sporti tehes kujuneb noorel välja meeskonnatunnetus, ta õpib oma võimeid hindama ja julgust proovile panema." (Õpetajate Leht, 9. november 2018)

SELLEKS ET HARIDUS ei oleks rivaalitsemine, koondavad Viljandis mitteformaalhariduse valdkonnaga tegelevad organisatsioonid augusti lõpus jõud. Avatud Noortetoa algatusel saab 29. augustil tutvuda koolivälise aja sisustamise võimalustega ja üritus kannab pealkirja "Huvimäss". Ma loodan, et sellele Lastepargis toimuvale üritusele tulevad ka tavakoolide õpetajad, et nad saaksid õppeaasta algul omakorda innustada õpilasi tegelema võimetekohase ja huvipakkuva enesetäiendusega.

Peale eespool mainitud noortekeskuse on Viljandis veel spordikool, kunstikool, muusikakool ja huvikool. Muusikakoolil on kasutada paar aastat tagasi hoolega renoveeritud maja ning aastatega väljakujunenud suurepärane renomee. Spordikool võiks saada uusi ruume ja vahendeid, aga on samuti tubli ja tarmukas. Kunstikool tegutseb rendipinnal, kuid selle eest väga ilusas majas ja heas asukohas. Huvikooli peamaja ootab pikisilmi kapitaalremonti, möödunud aastal said hädatarvilise remondi kaks saali, tänavu sai uuenduskuuri köök, samuti kunstiklass. Hea uudis on see, et kohe valmivad Viljandi huvikooli ja Kesklinna kooli vahelisel pargialal madalseiklusrada ja tunnetusrada. Ka saavad varsti uue asukoha robootika- ja motoring. Ning ainsa haridusasutusena Viljandis kannab huvikool auga rohelise kooli tunnust – rohelist lippu.

Niisiis pannakse "Huvimässul" seljad kokku ja see on hea. Kuid mina arvan, et sellest ei piisa. Noortekeskuse ja huvikoolide tegevus võiks olla senisest mitu korda aktiivsem ja uuenduslikum. Noored on juba initsiatiivi üles näidanud, head näited on koolibändide konkurss BÄM, ekstreemspordivõistlus "Viljandi Bash", VLND täheühendi taga seisvate noorte algatused alustades "Velokulust" ja lõpetades VLND Burgeriga. Mõistagi on enamiku noorte selja taga toetav pere ning sugulased ja tuttavad. Tahan sellega öelda, et noored teevad suuri tegusid, kui neil on usaldavad vanemad. Ja et ka taustal toetajad on kaude osalised.

Kuid kuhu võiks Viljandi edasi liikuda? Millised on arengud mujal Eestis?

EDU ETALONIDENA on toodud esile Tallinnas vanadest tööstushoonetest aastatega kujundatud Telliskivi loomelinnakut ja endise Tartu aparaaditehase kompleksi loodud Aparaaditehase kultuurikeskust. Tegelikult on Eestis veel palju uut ja põnevat. Toon mõne näite.

Tartus on tehnika ja loovuse huvikeskus SPARK MakerLab. See on koht, kus on võimalik kohata insenere, leidureid, meisterdajaid ja kunstnikke, kellega ühiselt projekte ja ideid teoks teha. SPARK MakerLab on teinud põgusat koostööd Viljandi huvikooliga. Oleme katsetanud õppekonstruktoreid.

Veel on Tartust hea näide nimega Paranduskelder. See on töökoda, kus korraldatakse parandamisele ja taaskasutamisele pühendatud koolitusi ja töötube ning organiseeritakse tööriistavahetust, samuti on see tegutsemise keskkonnaks taaskasutuspõhistele mikroettevõtetele. Paranduskelder on nõustanud Viljandi huvikooli õpetajaid uute ideede otsingul. Võimaluste korral võtab huvikooli ring Paranduskeldri ideoloogia ka Viljandisse.

Kolmandaks toon esile Tartus Annelinna sauna kõrval endises poemajas tegutseva Meeste Koja, kus saavad mehed nokitseda, remontida ja muidu suhelda. Paranduskeldri ja Meeste Kojaga sarnast isetegijate töökoda pakkus eelmisel talvel igal neljapäeval Vana-Võidus Viljandi kutseõppekeskus. Seda nimetati tööneljapäevakuks.

Tallinnast leiab samuti MakerLabi. Selle kõrvalt jäi silma ühiskondlike algatuste inkubaator NULA. Üks huvitav algatus on Skeemipesa, kes korraldab töötubasid, kursusi, häkatone, remondikohvikuid ja muid interaktiivseid kokkusaamisi peamiselt elektri, elektroonika ja robootika valdkonnas. 

Hiljuti käisin Haapsalu innovatsioonikeskuses Innokas. Selle põhikiri ütleb järgmist: "Eesmärk on innovatsiooniliste tehnoloogiate kaudu edendada koostööd eri valdkondade vahel. /.../ Eesmärgi saavutamiseks on INNOKAS muuhulgas tugikeskus, mis toetab uuema tehnoloogia kasutuselevõttu erinevates valdkondades ning innovaatiliste praktiliste lahenduste leidmist ja rakendamist." Mulle isiklikult tundub, et just selline keskus on Viljandis puudu.

On veel Kosmosekoolid. Selle võrgustiku visiooniks on hariduse ja kodanikuteaduse ühendus, mille liikmed tegutsevad hariduse, teaduse ja ettevõtluse üleselt selle nimel, et loodusteadused ning kosmose ja aeronautika valdkonnad leiaksid kompetentse ja vastutusvõimelise järelkasvu. Hariduslike tegevuste kavandamisel arvestatakse, et loodud uurimustulemusi saab kas potentsiaalselt või otseselt kasutada sisendina otsuste vastuvõtmisel rikkaliku elukeskkonna ja ühiskonna heaolu huvides. Viljandis tegeleb sellega ainult Jakobsoni kool.

Loodusmajad. Nende eesmärk on lastele, noortele ja täiskasvanutele loodus- ja keskkonnahariduse andmine, keskkonnaalase huvihariduse omandamiseks võimaluste pakkumine, keskkonnateabe jagamine ning keskkonnasäästliku mõtteviisi tutvustamine ja levitamine. Viljandisse plaaniti kümme aastat tagasi loodusmaja, kuid riigil sai raha otsa. Ainus keskkonnahariduse ring Viljandis on tegutsenud kaheksa aastat Viljandi huvikoolis. Lähimad suuremad loodusmajad Tartus ja Pärnus ei küüni oma tegevusega Viljandini. Soomaal tegutsev Tipu looduskool on õnneks väikeseks leevenduseks. Lokaalse mõjuga tegutseb Läti piiri lähedal Lilli looduskeskus.

Säästva Renoveerimise Infokeskus (SRIK) on mittetulundusühing, mis tegeleb ajaloolise väärtusega hoonestuse säilitamise, traditsiooniliste ehitusvõtete ja -materjalide propageerimisega. Peamiseks tegevuseks on olnud säästva renoveerimise koolitused. SRIK tegutseb Tallinnas, Paides, Tartus ja väikeses mahus Türil. Viljandis on see algatus minule teada olevalt hääbunud. Kuid arvestades Viljandi omapära, on ka seesugusel ettevõtmisel Viljandis kohta. Säästlik käitumine on tulevikus ainuvõimalik.

Kui ingliskeelseid ühendeid veel ritta seada ja eeskuju otsida, siis peale MakerLabi on olemas veel näiteks TechLab (TechLab on mitmekülgse liikmeskonnaga mittetulunduslik kogukond, kuhu kuuluvad kunstnikud, arvutiprogrammeerijad, veebidisainerid ja riistvara häkkerid, kes on inspireeritud globaalse häkkeriruumide liikumise filosoofiast, mis julgustab inimesi suhtlema, teadmisi jagama ja oma projektide kallal koostööd tegema), HackerSpace (koht, kus sarnaste, enamasti tehnika-, arvuti-, teadus- ja digitaalkunstihuvidega inimesed saavad aega veetmas käia, oma projektidega tegeleda ja/või teiste sarnaste huvidega inimestega kohtuda), Tinkering School ja TinkerLab (tuletised ingliskeelsest sõnast tinkering – nokitsemine).

KUID KUI NÜÜD tagasi Viljandisse pöörduda, tasub meelde tuletada, et meil on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia. Kuus aastat tagasi avas kultuuriakadeemia uue õppehoone, mis hakkas kandma nime Vilma maja. Majas on ajakohane multimeediastuudio, puidutöökoda, teljeklass, butafooria töökojad, auditooriumid ning Viljandimaa loomemajanduskeskuse tekstiilikoda. Kas ja kuivõrd on Vilma maja avatud väljastpoolt huvilistele, seda võib igaüks ise proovida. Üldjuhul on uks suletud ja tööpäeviti võib jutule saada fonoluku kaudu. Tegelikult tasub otsida üles info kultuuriakadeemia kodulehelt. Ette ruttavalt ütlen, et inimene tänavalt kuigi lihtsalt Vilma majas meisterdamisvõimalust ei saa. Ennekõike on see ikka õppehoone. Kuid koostööprojekte tehakse. Loodan, et muutuv kulutuuriakadeemia leiab jõudu ja muutub avatumaks.

Vilma maja nurgal on uks, millest sisenedes sai varem osta Kalevi tooteid, hiljem burgerit. Nüüd on uks (vahetevahel) avatud ka laiemale publikule. Seal tegutsevad aktiivsed tudengid koondnimetusega Wimka. Wimka on tudengiklubi ja selle aktiivsus varieerub aastati. 

Teise kõrgkoolina tegutseb Viljandis Cleveroni akadeemia. See on loodud Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor õppekavaga ja kolmeaastase õppe järel saab lõpetaja bakalaureuseõppe diplomi. Cleveron on silma paistnud kahe innovaatilise võistlusega: lumekoristusrobotite ja elektrirataste võistlus.

Loomemajandusega tegeleb Viljandis veel Viljandimaa loomemajanduskeskus. Selle eesmärgid on luua Lõuna-Eestit teenindav eri majandusvaldkondi hõlmav ja terviklahendustele suunatud arenduskeskus. Keskus on toiminud juba üle kümne aasta.

NÜÜD, KUI MA OLEN jõudumööda vaadanud suurt osa Viljandi ja Viljandimaa loomeharidusest ja -majandusest, osutan tähelepanu ühele suurele telliskivihoonele – Viljandi tuletõrjemajale. Juuli algul vahendas ajaleht Sakala uudist, et Riigi Kinnisvara aktsiaselts plaanib aastaks 2024 uue päästehoone ehitamist Viljandisse Metsküla tee 1 krundile. Kui see valmib, jääb vana hoone tühjaks ning suure tõenäosusega ei leia see kinnisvaraturul erilist huvi, sest võeti 2014. aastal arhitektuurimälestisena kaitse alla.

Jah, see hoone on kulukas, sest mälestist ei saa märkimisväärselt ümber ehitada. Kuid pärast Vabaduse plats 6 hoone lammutamist pole linnal enam reservpinda, kuhu paigutada näiteks huvikool, kui see lõpuks kapitaalremonti läheb. Riigist oleks riigimehelik tühjaks jääv tuletõrjehoone linnale kinkida. Selle saab võtta kasutusele niisugustes funktsioonides, mida ma eespool näidetena nimetasin.

Kindlasti ei saa kokku kuhjata kõike ja korraga, aga kui osavalt kombineerida, on majal suur potentsiaal. Garaažist saaks multifunktsionaalse saali, kus võiks meisterdada ning teatrit ja diskot teha. Nõupidamiste saal garaaži kohal sobib kohtumisõhtuteks, esinemispaigaks, arutelude kohaks. Voolikutornist saaks siseronimiskeskuse. Voolikute pesemise vanni saaks kasutada laevamudelite katsetamiseks. Kabinetid sobivad kunstnikele ja idufirmadele. Ka huviharidus liigub väiksemate rühmade, individuaalsuse poole.

Teisalt saab majja rajada ülelinnalisi laboratooriume või katsetöökodasid, nii et maja leiaks hommikust õhtuni rakendust. Näiteks hommikul formaalhariduse praktikum ja õhtul teadusteatri ring. Kasutusvõimalusi on aga veel nii hoone sees kui õues. Hoones peavad leidma tegevust igas vanuses huvilised, sest põlvkondadevahelise ühistööna tekib sünergia. Kaotame vaimsed seinad ja loome õmblusteta keskuse!

Nimetatud majal on kaks puudust, mis nii või naa vajavad järgmiste kasutajate tarvis lahendamist: renoveerida tuleb fassaad ja luua tõhus ventilatsioon. Varem on katused soojustatud ning aknad ja uksed vahetatud – senine peremees on olnud hoolas.

Väga heas asukohas punasest tellisest hoonest saakski tekkida uus Telliskivi, lahtise meelega inimeste avatud ustega kohtumispaik. Kui arvestada, et aastal 2024 on Tartu Euroopa kultuuripealinn ja Viljandi lööb selles projektis kaasa, on just õige aeg atra seda, unistada suurelt ja kõrgelt. Igaüks, keda see mõte kõnetab, võib oma ideed välja pakkuda.

Märksõnad
Tagasi üles