Omavalitsuste liit ihkab uut õiguslikku vormi

Viljandimaa vallad ja linnad on teinud koostööd paljudes valdkondades. Omavalitsusjuhid on toonud lavale isegi ühise teatritüki «Naisvallavanem», milles põhirolle mängisid Ene Saar ja Erich Palm, kuid Saare sõnul võiks maakonna arengu nimel veel palju rohkem oma piiridest kaugemale vaadata. Üks võimalus oleks tema hinnangul omavalitsusliidule suurema võimu andmine. Foto: Elmo Riig / Sakala

Täna 20. aastapäeva tähistav Viljandimaa omavalitsuste liit (VOL) vajab juhatuse esimehe Ene Saare sõnul uut õiguslikku vormi, mis võimaldaks maakonda paremini arendada. Millal vajalik seadusesäte vastu võetakse, ei tea aga keegi, sest oodatud on seda juba kümme aastat.

Saare jutust tuleb välja, et 20-aastase tegutsemisaja jooksul on alatihti lahendust otsitud ühtedele ja samadele muredele. Praegu seisavad omavalitsused lõpuks muutuste lävel, loodab ta.

Ene Saar, kui omavalitsusega on vahest igal inimesel elu jooksul mingi kokkupuude olnud, siis omavalitsuste liit on küll selline imeloom, mis enamikul oma käega katsumata jääb. Mis on VOL-i kaalukamad teod?

Eelmisel aastal toetasime ülemaakondlikke kultuuri- ja spordiüritusi 29 000 euroga, 32 000 euroga aga rahastasime maakondlikku arenduskeskust, sihasutust Lõuna-Eesti turism ja mitut suurt üritust. Oleme toetanud maakonnale olulisi ettevõtmisi, nagu pärimusmuusika keskus, Mulgi ralli ja kergejõustiku kuldliiga. Lisaks korraldame koos maavalitsusega Sakala mänge ja maakondlikke tantsupidusid.

VOL-ile kuulub sihtasutus Perekodu, kelle ülesanne on hoolitseda vanemliku hooleta jäänud laste eest. Eelmisel aastal olime turismiinfokeskuse rekonstrueerimise kaasrahastaja ja projekti vedaja, tänavu on meie olulisemaid ettevõtmisi karjääri- ja õpinõustamiskeskuse töölepanek. Seni on seda rahastanud sihtasutus Innove, kuid 2013. aastal nende projekt lõpeb.

Liidu töö on olnud ka riiklike investeeringute programmi ja omavalitsuse investeeringutoetuste kava raha jaotamises kokkuleppimine, millega oleme väga kenasti hakkama saanud. Erinevalt näiteks Ida-Viru liidust pole me kahjuks väga tublid olnud koolivõrgu korrastamises. Parima lahenduse leidmiseks peaksime rohkem vaatama üle omavalitsuste piiride.

Kas haldusreformi oleks üldse vaja, kui omavalitsuste liidus piiriülestes küsimustes kenasti kokku lepitaks?

Selleks oleks vaja anda omavalitsuste liidule rohkem õigusi. Juba kümme aastat on olnud päevakorral meie juriidiline vorm, sest mõnes mõttes oleme nagu mittetulundusühing, mõnes mõttes aga nagu avalik-õiguslik organ. Et meil tekiks õiguslik jõud ja alus maakonna asju otsustada, tuleks anda omavalitsustele vajalik keha.

Kas või investeeringuid tehes sunniks see arvestama enamiku häält ja vaatama asja maakondlikult. Näiteks kui ma tahaks teha Paistu veekeskust, võiksid teised öelda: «Saar, see on jabur!»

Praegu ei ole maakondlikku organit ja igaüks võitleb oma asjade eest. Ei saa öelda, et me ei oleks koostööaltid, aga valmidust selleks võiks olla palju enam.

Erinevalt mõnest teisest omavalitsuste liidust on VOL olnud ühtne ja hõlmanud kõiki maakonna valdu ja linnu. Vahetult enne ümmargust aastapäeva otsustas aga Kõpu vald lahkuda. Miks liit mureneb?

Kõpu asja tuleks Kõpu käest uurida, aga 20 aasta jooksul on aeg-ajalt ikka küsitud, mida muuta tuleks, kas meid on vaja ja kas me oleme lihtsalt klubi või meist ka sõltub midagi.

Raskel ajal on muidugi raske ja kuskilt tuleb kärpida. Ent kuidas hakkab see omavalitsus, kes ei ole liidus, maksma liidu teenuste eest, mida ta kasutab? Ma arvan, et Kõpu ei ole lahkumist lõplikult otsustanud.

Kui jumekaks peate mõtet omavalitsuste liit ja maavalitsus ühendada?

Ühendada neid ei saa, sest maavalitsus on siseministeeriumi kohapealne organ, riigi käepikendus. Küll aga võiks omavalitsuste liitu mõne maavalitsuse töötaja arvelt suurendada, nii et tekiks üks maakondlik arendusorganisatsioon, mida toetab ka riik.

Kas VOL-il on mõte ka siis, kui omavalitsuste liitumisplaanid ükskord teoks saavad ja maakonda jääb vaid kolm või neli suurt valda ja linna?

On kaks teed, mida mööda edasi minna. Esimeseks, millest varem hästi palju räägiti, on ühinemine. Viljandi piirkond on liitumisega juba viimases veerandis ja meie oleme ilmselt selle tee valinud. Teine on väga tugev piire ületav koostöö. Näiteks luua omavalitsuste liitu töökohad, mida ei ole mõistlik igas vallas eraldi pidada.

Praegu on veel vara hõigata, mismoodi läheb. Selge on siiski see, et omavalitsus saab otsuseid vastu võtta ainult oma territooriumil toimuva kohta. Maakondlikes küsimustes tuleb jõuda kas konsensusele või luua omavalitsuste liitudele sobiv juriidiline vorm, kus otsused läbi vaieldaks.

Arvan, et muudatusi peagi tuleb, ehkki meie 20-aastase tegutsemise ajal on pidevalt olnud jutuks täpselt samad teemad.