Betooni ja asfaldi vahel sirguvad murukerad

Viljandi turuhoone betoonist vundamendi ja Turu tänava asfalteeritud kõnnitee vahelisest praost pressivad end välja seened.

Päikeselistel suvepäevadel kütab päike turuhoone kõnealuse külje palavaks, kuid mõni meeter eemal kasvavad tammed heidavad varju ning aitavad hoida sajuga kogunenud niiskust – nõnda on vundamendil ja asfaldil elukoha leidnud sammal, sekka mõni rohulible.

Selgub, et selline urbanistlik koht passib ka seentele. Esmapilgul on raske aru saada, milliste seentega tegu on. Paar suuremat isendit nägid teisipäeval välja kui krobelise kübaraga puravikud. Pisemad paistsid isepärased punjad tegelased. Kõik nad olid rohkem või vähem krobelised ja kohati lõhkised.

Liigi tuvastamiseks võttis Sakala kaks suuremat seent ära, et neid altpoolt takseerida ning sisemust noaga avada. Tehtud fotosid uuris mükoloogiaprofessor Urmas Kõljalg, kes ütles, et Viljandi turuhoone külje all kasvab murukera, ladina keeles Scleroderma liik.

«Murukera kuulub puravikuliste seltsi ning moodustab puudel ja põõsastel ektomükoriisat – ilmselt seal siis tammede juurtel. Murukera liike kasutatakse üle maailma puuistanduste rajamisel,» kõneles ta.

Üksnes piltide põhjal ei saa seeneliike alati täpselt määrata, kuid Kõljalg ütles, et ilmselt kasvab turuhoone ääres jalukas murukera ehk Scleroderma verrucosum või mõni sellele lähedane liik.

Küsimusele, kui tavapärane on murukerale omane viljakeha sedasi betooni ja asfaldi vahelt välja pressida, vastas mükoloogiaprofessor, et seen otsib lihtsalt kohta, kus viljakeha kasvatada ja eoseid levitada. Turu tänaval tammejuurtega kooselu elav murukera on leidnud just niisuguse viisi.

«Murukera on suhteliselt tavaline liik,» lisas Kõljalg. «Kõik selle perekonna liigid on mittesöödavad.»