KÄSITÖÖ ⟩ Oleg Titov: olin kaheksa-aastane, kui endale esimese kampsuni kudusin

Oleg Titov ja tema kudumid. Sakala fotograafi jaoks välja sätitud näputööd on vaid pisike osake varrastega lõngavõluri saavutustest. Foto: Marko Saarm

Teatrisõbrale ei vaja Oleg Titovi nimi tutvustamist. Endine balletitantsija töötas aastaid Ugala liikumisjuhina ning lisaks koreograafitööle on ta teinud tähelepanu pälvinud lavastajatöid ja lavarolle.

Hoopis vähem on neid, kes on kursis Oleg Titovi iselaadi hobiga. Huvitaval kombel kõlksub aga seegi otsapidi kokku teatri teemaga.

Oleg, mul oli au sinuga koos kaheksa aastat teatrijumalaid teenida, sestap pole vist patt, kui ka lehelugejate ees julgelt sinatame. Rulliks ilma pikema sissejuhatuseta minevikuvaiba lahti. Kust sa pärit oled ja milline oli su lapsepõlv?

Oi, Venemaal on selline kaevurilinn nagu Kuzbass, asub see Kemerovo oblastis. Kui lõpetasin sealses koolis kolmanda klassi, astusin Novosibirski balletikooli. Minu vanemad kolisid minu järgi. Õppisin seal kolm aastat ja läksin edasi Moskvasse, vanemad jäid maha. Praeguseks on nad surnud, aga Novosibirskis elab praegu mu viis aastat vanem õde oma perega. Nemad on mu ainsad sugulased Venemaal.

Vanasti oli ju suunamine. Nii et pärast Moskva balletikooli lõppu töötasin kolm aastat Novosibirski ooperiteatris ja siis kirjutasin Ülo Vilimaale Tartusse. Tema ütles: «Palun tulge, vaatame!» Tema võttis mu Vanemuise balletitruppi. Olin Vanemuises 17 aastat balletisolist.