Päevakommentaar. Kultuuriminister ja kultuuri mõiste

Kultuuriministri sõnamäng väljendiga "tõeline kultuur" on ohtlik, sest jätab mulje, justkui minister ei saaks aru, mis on kultuur ja mida see sisaldab. Foto: Lilli Tölp

NELJAPÄEVAL EETRIS olnud «Aktuaalses kaameras» rääkis kultuuriminister Tõnis Lukas, et teatud kultuuriasutustes nagu teatrid ja kinod võiks piiranguid leevendada ning sellise ettepaneku käis ta välja ka valitsuse istungil. Piirangute leevendamise või karmistamise vajadus jäägu siinkohal ekspertide hinnata ja otsustada, kuid ministri sõnavõtus kõlanud "tõelise kultuuri" mõiste veidi üleolev kasutamine jättis mulje, et kultuuriminister ei saa päris täpselt aru, mis on kultuur.

"Ma arvan, et kultuurikorraldajad, kes on väga turvalised tingimused taganud kõigile kultuurinautijatele – ma ei pea silmas ööklubisid, vaid tõelist kultuuri: etendusi, kontserte, kinoseansse – on taganud turvalisuse ja neid peab usaldama. Nii et võiks need hooajad alata sajaprotsendilise täituvusega," selgitas minister saates. Seda lauset suudan ainult nii lahti mõtestada, et meie kultuuriminister ei saa aru, mis täpselt on kultuur ja tolle sõnavõtu põhjal jääb mulje, justkui kõrgelt haritud ja aastaid pigem jõukamat teenistust pakkuvatel ametikohtadel töötanud Tõnis Lukas lähtus ettepaneku esitamisel iseenda isiklikest maitse-eelistusest ning unustas ära, et kõik inimesed ei ole ja ei saagi olla temaga samal meelel.

TEAN, ET MEIE kontserdikorraldajad ja meelelahutusasutused on sel aastal väga keerulises olukorras ja vajavad hädasti vabadust, et majanduslikult toime tulla. Selline vabadus on aga ohtlik, sest nagu oleme kuulnud, levib viirus hästi just siseruumides ja eriti seal, kuhu kogunevad rahvahulgad. Seega küsimuses, kas peaks laskma inimestel kultuuriüritustel vabalt ja ilma suuremate piiranguteta tegutseda, võib olla eriarvamusi, mille osapooltel on omad argumendid. Mis mind ministri sõnavõtu juures häiris, oli kultuuri lahterdamine ja sildistamine. Kultuur on väga erinevalt defineeritav – seda võib mõista nii laiema inimtegevusena üldiselt kui ka ainult tajutavate kunstivormide koondnimetusena ja variante on veelgi. Seepärast oli minu jaoks üllatav kuulda härra Tõnis Lukast ütlemas, et tõeline kultuur on ainult etendused, kontserdid ja kinoseansid ja kindlasti mitte ööklubid (kus mängitakse väga mitmesugust muusikat). Ma ei sea mitte kuidagi kahtluse alla viroloogide väiteid selle kohta, et ööklubid on viiruse levikuks soodne pinnas, kuna seal viibitakse tihti joobeseisundis ja ollakse üksteisega lähestikku, kuid samal ajal on nad toonud välja, et kõik rahvarohked siseruumid on ohukoht.