Varssavi rong ei hakka regionaalpoliitikat tegema

FOTO: www.mkm.ee

Otsus, et Tallinnast Varssavisse kulgema hakkav raudtee Rail Baltic läheb Pärnu kaudu, tehti möödunud aasta septembris. Suvepealinna kõrval kaaluti Tartu varianti, kuid nende kahe vahele jääv Viljandi kandidaadina löögile ei pääsenud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja asetäitja Tõnis Laksu sõnul on vähe usutav, et valitsus mullu 22. septembril vastu võetud otsust viia Rail Baltic läbi Pärnu veel muudab.

Maakonnaplaneeringute ja uurimuste tulemusena võivad mõnevõrra muutuda vaid trassi täpsed piirid. Seega on järva- ja viljandimaalaste võimalus Rail Balticut tulevikus oma kodumaakonda läbimas näha nullilähedane.

Rahvusvahelise rongitee tasuvust uurinud Briti konsultatsioonifirma AECOM lõppraportist selgub aga, et kuigi Viljandit vahepeatusena ei kaalutud, siis teisiti otsustamise korral võinuks trass üht, teist või isegi mõlemat nimetatud maakonda siiski hõlmata.

Neli varianti

AECOM-i kommenteeritud kokkuvõttest saab lugeda, et ligemale 20 võimalusest, kust raudtee võiks kulgeda, jäi sõelale neli. Need osutusid parimaks, arvestades marsruudi pikkust ja sellest sõltuvaid investeerimiskulusid, liikumiseks kuluvat aega, võimalikku kauba- ja sõitjateveo voogu ning keskkonnaküsimusi.

Tõnis Laksu kinnitust mööda on kõikide projekti osaliste heakskiidul valituks osutunud  Pärnu trass nelja seast kõige sirgem ja lühem. Seda tuleb aga alles rajama hakata. Sirgeim olemasolev trass oli samuti nelja seas ning see läheb Mõisaküla kaudu.

Korraga võinuks Järva- ja Viljandimaa Rail Balticust osa saada siis, kui nelja seast oleks valitud suurima potentsiaalsete sõitjate arvuga liin. Siis sõitnuks rahvusvaheline rong Türi ja Võhma kaudu Tartusse. Nelja valikuvariandi seas oli veel teinegi Tartu kaudu käiv trass. Üle Järva-Jaani ja Jõgeva minnes saanuks ära kasutada kogu Tallinna ja Varssavi vahel oleva raudtee.

Kui teiste näitajate poolest osutus parimaks Pärnu variant, siis laiema majandusliku kasu osas oli sellega raporti järgi võrdne tee läbi Tartu, Võhma ja Türi.

Kokkuvõttes käsitletakse muuseas planeerimisriski suurust ning see räägib samuti Pärnu kaudu kulgeva variandi kasuks. Nimelt tuleb otsemat teed pidi mineval rajal läbida väiksem hulk asulaid ning see vähendab Rail Balticu rajamisel tekkida võivate vaidluste hulka.

Regionaalpoliitiline kasu

Novembrikuus kirjutas plussidest, mis käiksid kaasas Rail Balticu Pärnu ja Tartu asemel üle Järva- ja Viljandimaa rajamisega, pärimusmuusika aida juhataja ning Isamaa ja Res Publica Liidu liige Ando Kiviberg. Ta leidis, et see variant peaks meeldima ka lätlastele, kes seni ühestki väljapakutud rongiliinist vaimustuses pole olnud.

«Heidame pilgu kaardile. Näeme, et liikudes Viljandist mõttelist joont mööda lõunasse, jõuame Lätis Valmierasse (27 500 elanikku). Pöörates sealt Riia poole, jõuame Cesisesse (18 000 elanikku), seejärel Siguldasse (16 600 elanikku) ning siis juba Riiga,» kirjutas Kiviberg.

Ühtlasi leidis ta, et selline lahendus oleks regionaalpoliitiliselt väga kasulik. «Niisugune tee pakuks hoova, elavdamaks Järva- ja Viljandimaa ning laiemalt kogu Kesk-Eesti majandust.»

Sama meelt on Järva maavanem Tiina Oraste. Ta ütles siiski, et juhul kui Rail Balticut tõepoolest üle Järvamaa rajama hakataks, kuluks hädasti ka mõni peatus ära.

«Kusagil Mäo lähedal tehtav peatus oleks suurepärane,» leidis Oraste. «Peaasi, et peatus oleks lähemal kui Tallinnas.»

Rail Balticut näeks hea meelega oma maakonnas ka Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Samas tõdes ta, et ühteaegu nii Pärnust kui Tartust kaugele jääval trassil on oma puudused, sest Viljandi ei suuda nimetatud linnadega suuruse poolest võistelda.

Pole kohalik projekt

Viljandi naftabaasi juhatuse liige Arli Okas rääkis, et kuigi naftabaas kasutab oma töös palju raudteed, ei mõjutaks rahvusvahelise liini rajamine baasi tegevust. Puht regionaalmajanduslikel põhjustel toetaks ta trassi üle Järva- ja Viljandimaa kulgemist aga kahe käega.

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase avaldas «Sakala» küsimustele vastuseks läkitatud e-kirjas seisukohta, et asju tuleks vaadata suuremas plaanis.

«Rail Baltic pole olemuselt kohaliku tähtsusega projekt, mis peab lahendama ühe või teise linna transpordiprobleeme või mõjutama paikkonna arengut, vaid rahvusvahelise ja üle-euroopalise tähendusega projekt, kus mastaape on vaja vaadelda laiemalt kui ühe või teise omavalitsuse mätta otsast,» kirjutas ta.

Glase rõhutas, et ei Pärnust, Viljandist ega Tartust kao kohaliku tähtusega korralik raudteeühendus, mis põhineb seni kasutataval raudteelaiusel. «Kui Eesti Raudtee teedel on võimalik reisirongidel sõita 120 kilomeetrit tunnis ja tulevikus 160 kilomeetrit tunnis, siis sama suuna on võtnud raudtee arendamisel ka Edela­raudtee.»

Tagasi üles