Eesti mesi saab oma DNA-proovi

Mett võetakse enamasti paar korda suve jooksul ning tänavune värske mesi on juba tarbijale kättesaadav. Foto: Elmo Riig

Eesti mesinikud ja geeniteadlased on alustanud mee päritolu ja ehtsust kinnitava proovi loomist, et vähendada valdkonnas levivat petturlust ning tagada tarbijale kvaliteetne Eesti toode. Selleks hakatakse analüüsima Eesti mee DNA-d.

Pressiteates kaudu vahendatakse, et ostjal on soov saada ehtsat Eesti mesilaste mett, mille koostis ja päritolu vastaks pakendil märgitud teabele, mis ei oleks siirupiga lahjendatud või muul moel toodetud.

Pressiteates seisab, et seni ei ole olnud kasutusel ühtegi usaldusväärset meetodit, mille abil Eesti mee ehtsust ja päritolu kontrollida. See on soodustanud ka petturlust, sest võltsimise korral on vahelejäämise risk minimaalne.

Eesti juhtiv meetootja, osaühing Muhe Mesi ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse aktsiaselts alustavad mee koostist, päritolu ja ehtsust tuvastava DNA-l põhineva meetodi loomist. Kui meditsiinis on DNA analüüsid laialdaselt kasutuses, siis toiduainetööstuses on see suhteliselt uudne meetod.

Osaühingu Muhe Mesi esindaja Mart Kullamaa hinnangul on vajalik võtta kasutusele nüüdisaegseid lahendusi, mis tagaksid ausa konkurentsi ja kaubasegmendi usaldusväärsuse tarbijate silmis. "Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusel on märkimisväärne kogemus DNA sekveneerimisel tervise valdkonnas. See on ülekantav ka toiduainetööstusesse. Koos Saksamaa juhtiva toidulabori QSI-ga on Eesti laboril suurepärane võimalus saavutada selles probleemistikus erakordne läbimurre," rääkis Kullamaa.

Teadlased on juba alustanud Eesti mesinikelt meeproovide kogumist erinevatest maakondadest. Proovide põhjal luuakse Eesti mett kirjeldav DNA andmebaas, mis on abiks uudse meetodi väljatöötamises.

Meeproovi DNA järjestamisel saadavatest kümnetest miljonitest DNA järjestustest otsivad teadlased bioinformaatilisi meetodeid kasutades erinevate korjetaimede, putukate või patogeenide DNA jälgi. Analüüsi tulemusena koostatakse mee DNA pass.

"Mee DNA abil saab suhteliselt täpselt määrata, mis liiki taimedelt on mesilane nektarit või õietolmu korjanud. Mees sisalduvad taimede ja putukate DNA jäljed peegeldavad omakorda mee geograafilist päritolu. Eesti mees on näha Eestis kasvavate taimede DNA-d ja Eestile omast DNA profiili. Näiteks Ukraina või Hiina päritolu mee DNA profiil erineb oluliselt Eesti omast. Mee DNA põhjal tuvastatavad bakterid, viirused ja seened peegeldavad mesilaste ja taru tervislikku seisundit ning seeläbi ka meeohutust. On näidatud, et isegi mesikastet tootvate putukate ja taimeviiruste DNA jäljed on meest tuvastatavad," rääkis Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse toiduvaldkonna projektijuht Kairi Raime.

Keskuse täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov kinnitas, et labori teada ei ole seni ühtegi toiduainet, mille päritolu sellise DNA analüüsiga määratakse. "Toidus olevaid taimeliike ja baktereid tuvastatakse laboris küll PCR-meetodiga, kuid selline analüüs on piiratud. Seevastu DNA sekveneerimine võimaldab määrata kogu toiduaines oleva DNA. Kui ainuüksi kümme DNA järjestust miljonist on pärit taimelt, mida Eestis ei kasva ja mida pole usaldusväärsetest kohalikest meeproovidest leitud, jäävad võltsijad vahele. Geograafiliselt võõraste taimede DNA-d ei ole võimalik mee DNA segus peita ning see paljastabki tulevikus võltsimise," kirjeldas Krjutškov uudse lähenemise eelist.

Arendustegevusse kaasatakse Tartu ülikooli bioinformaatika ja botaanikateadlasi ning Eesti maaülikooli kompetentsi.