Kuidas partisan end linnajuhiks luiskas

Raeraamatu autor Heiki Raudla, kes oli aastail 1991–1992 Viljandi linnapeaks, püüab teoses anda pilti, et raekojas on kogu aeg midagi sündinud, kuigi võimalused ja inimesed on väga erinevad olnud. Foto: Marko Saarm

«See saun on teil üks ütlemata hea asi. Niisuguse teen omale Reini äärde ka, kui koju lähen,» kostis kange aurutamise ja õllejoomise järel leiliruumist välja astudes Saksa armee ohvitserihärra Viljandi meerile Albert Vilmsile. «Ainult üks asi on veidi viltu,» leidis ta.

Seesuguses stiilis maalib lugejale järjekordset stseeni Heiki Raudla raamatu «Raekojas läbi aegade» 267. leheküljel. Võta kinni, on see siis ikkagi ajalooteos või hoopis ilukirjandus? Küllap paljud kurikuulsalt kuivadest ajalooõpikutest traumeeritud noored ja vanad peaksid tõenäolisemaks pigem toda teist varianti. Autori arvates on tõde kuskil vahepeal: tema iseloomustab kirjutatut populaarteadusliku ülevaatena (lk 8).