Sisukord
Paberleht
Paberleht

Jaak Pihlak: Viljandimaa vabadussammas – monument 800 sangarile

2 min lugemist
Suursugusel sambal seisid pronksist eesti ema lapsega ning eesti sõdur koos haavatud Lembituga, kes oli tõstmas kätt päikese poole. FOTO: Viljandi Muuseumi kogu

EESTI VABADUSSÕDA on ainus sõda, mille oleme võitnud ja mille tulemusena saavutasime iseseisvuse. Eesti deklareeris sõltumatust Venemaast 24. veebruaril 1918 ja kaitses seda järgnenud vabadusvõitluses. Saavutatud võidu tulemusena sõlmiti Tartu rahu, mis on meie riikluse nurgakivi ka praegu. Me küll kaotasime vabaduse 1940. aastal, kuid pärast pool sajandit kestnud okupatsiooni taastasime oma riigi. Nüüd elame vabas Eestis, mis loodi vabadussõjas.

Just vabadussõda oli see ülim pingutus, kus meie maa ja vabaduse eest võideldes jättis elu peaaegu 6500 Eesti kodanikku. Neist ligi 800 olid seotud ajaloolise Viljandimaa ja kultuuriloolise Mulgimaaga, mille piiridesse jäid lisaks praegusele Viljandi maakonnale Valgamaa Helme kihelkonna Tõrva vald ja Jõgevamaa Põltsamaa valla Põltsamaa kihelkond. Ajaloolise Viljandimaa osad on ka Pilistvere kihelkonna Imavere ja Kabala vald, mille mehed võitlesid ja langesid vabadussõjas. Praegu on need alad Järva ja Türi vallas Järvamaal.

KÕIGILE NENDELE Viljandimaa meestele otsustati vahetult pärast Tartu rahu sõlmimist rajada maakonna keskusesse väärikas monument – vabadussõjas langenute Viljandimaa mälestussammas. Paljude esitatud kavandite hulgast ei leitud ühtegi sobilikku ja nii pöörduti kuulsa Eesti kujuri professor Amandus Adamsoni poole, et tema looks viljandimaalastele mälestussamba, mis jääks igavesti meenutama neid sangareid, kes jätsid oma elu Eesti ja Viljandimaa vabaduse eest. See sai teoks ning 1926. aasta 19. septembril avas riigivanem Jaan Teemant monumendi määratu suure rahvahulga osalusel. Suursugusel sambal seisid pronksist eesti ema lapsega ning eesti sõdur koos haavatud Lembituga, kes oli tõstmas kätt päikese poole. Vabadussammas oli Viljandimaa uhkus kuni 1941. aasta suveni.

Vabadussammas jõudis kaunistada ka viinapitse. FOTO: Viljandi Muuseumi Kogu

NÕUKOGUDE LIIT anastas Eesti 1940. aasta suvel ning lisaks meie kodanike vangistamisele ja mõrvamisele pühendus ta vabadussõja mälestusmärkide hävitamisele. Vaid mõni päev pärast esimest massiküüditamist 1941. aasta juunis pühiti maapinnalt Viljandimaa vabadussammas. Kommunistlikud tegelased kiskusid monumendilt pronkskujud ning purustasid samba lõhkelaengutega.

Saksa okupatsiooni ajal korrastati monumendi alus, et rahvuslikel tähtpäevadel meenutada neid, kes oma elu hinnaga rajasid meie riigi. Seegi hävitati teise Nõukogude okupatsiooni ajal 1949. aastal. Et kustutada lõplikult vabadussammas meie mälust, püstitas võõrvõim monumendi asukohta kommunistliku parteimaja. Kuid rahvas ei unustanud oma sangarite mälestust. Käesoleva aasta suvel see koloss lõpuks ometi langes.

MIKS ON VAJA taastada vabadussõjas langenute Viljandimaa mälestussammas? Eesti riik sündis 102 aastat tagasi ajal, kui enamik inimesi arvas, et see on vaid täitumatu unistus. Ometi oli neid, kes uskusid, et see on võimalik. Ja vabadussõjas oli kümneid tuhandeid, kes seda riiki kaitsma läksid, ning tuhandeid, kes selle riigi eest langesid. Neist ligi 800 olid Viljandimaa sangarid. Meil on võimalus ja au tänada ning mäletada neid selle eest.

Eestil oli uskumatu õnn taastada oma riik pärast pikka võõrvõimu all olekut ja seda ajal, kus tuhanded rahvad vaid unistavad sellest.

Esimesel iseseisvusperioodil püstitati üle Eesti ligi 200 monumenti vabadussõjas langenuile. Neid rajati maakonnalinnadesse, kihelkonnakeskustesse, valdadesse ja veel mitmele poole mujale. Pärast taasiseseisvumist on ennistatud algsel kujul ja algsetes asukohtades peaaegu kõik vabadussõja monumendid, meie vabaduse ja riikliku kestvuse sümbolid. Vaid Viljandimaa ja Narva-Jõesuu sammas ootavad veel taassündi.

Viljandi vabadussammas FOTO: Viljandi Muuseumi Kogu

TAASTAGEM OMA vabaduse sümbol! Vabadussõja Viljandimaa mälestussammas sündis pühendusena kogu maakonna langenutele. Võõras võim võttis meilt meie vabaduse ja meie sümbolid – nii sinimustvalge lipu, vapi kui ka vabadussõja mälestussambad. Nüüd oleme tagasi saanud oma riigi ja peaaegu kõik vabaduse tähised.

Lõpuks ometi sai vabaks koht, kus asus Viljandimaa vabadussammas. Taastagem see siis ühiselt meie sangarite mälestuseks ja Eesti auks!

Seotud lood
01.08.2020 05.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto