Nähtamatu teater balansseerib noateral

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Copy
Andrus Kivirähki kuuldemängu "Felix Moori saunapäev" avalik salvestus 12. aprillil 2018. Felix Moor – Tambet Tuisk, Leo, paks mees – Jan Uuspõld, Ärni, pisike mees – Tõnis Niinemets, Helmut, vaene vanamees – Tõnu Oja.
Andrus Kivirähki kuuldemängu "Felix Moori saunapäev" avalik salvestus 12. aprillil 2018. Felix Moor – Tambet Tuisk, Leo, paks mees – Jan Uuspõld, Ärni, pisike mees – Tõnis Niinemets, Helmut, vaene vanamees – Tõnu Oja. Foto: Raadioteatri arhiiv

«Kuula ja sa näed.» Just nõnda kõlab aastal 1928 asutatud Raadioteatri moto. See teater avastab audiomaailmas uusi radu ning hoiab rohtumata vanad. Uued kuuldemängud teevad ilma Euroopas, arhiivi talletatutes kõlavad rollides kunagiste lavalegendide hääled ning on säilinud iga ajastu ainukordne loomearoom.

Teatris, kus kuulamine avab vaimusilma ja fantaasia loob kujutluspilte, sünnib väga isiklik ja ainuline elamus. Kuula – ja sa ... näed. Mängust kuulmismeelele ja kuulmismeelega kõnelevad Raadioteatri loovjuht Andres Noormets ja toimetaja Pille-Riin Purje.

Millega nähtamatu teater rikastab teatriilma?

Andres Noormets: Kuulmismeelele tehtavat teatrit ei pea enam ilmtingimata raadioteatriks ütlema, sest tänasel päeval levib see ka raadioväliselt, internet on sest tulvil. Isegi teatriks ei pea ütlema, sest teatraalsust on selles järjest vähem ja publikuga reaalajas kokkusaamist harva.

Tagasi üles