Musta kivi kroonika. "Siin mõrvasid 16. juulil 1941. a. fašistide käsilased 62 süütut Nõukogude kodanikku"

Lämba talu karjamaal toimus 16. juulil esimene Mõisaküla massihukkamine. Rahvasuus musta kivina tuntud mälestusmärgi juurde oli alles hiljuti viidud rukkililli. Foto: Elmo Riig

Riigimetsa majandamise keskuse pärandkultuuri andmebaasis on tuhandeid sissekandeid. Kui rakenduse kaart ette võtta, leiab huviline sealt kivikalmeid, linnuseid ja kultusekive. Kirjas on mõisatallide varemed, kalmistud ja kiviaja asulakohad. Kirjanik Aadu Hindi onngi. Mälestisi jagub igale poole, ka Mõisakülla. Näiteks uhke, aga praegu tühjana seisev õigeusu kirik ja muidugi kalmistu. Kaardile on aga kantud ainult osa meie ajaloost. Mõni leid on peale tulnud, mõni taasavastatud.

Meediast läbi lipsanud lakooniline teade, et Mõisaküla metsadest on leitud teise maailmasõja aegset hukkamiskohta tähistav kivi, jääb liiga napiks, et viljandimaalasena sellega leppida. Varsti peaks tollele pärandkultuuri kaardile küll tekkima täpike, aga selle täpikese taga on lugu. Peab olema.

Pakime end fotograafiga autosse ja sõidame läbi kauni juulikuise Mulgimaa piiri poole. Seal ootab meid riigimetsa majandamise keskuse (RMK) esindaja Herkki Kauts, kes lubas oma kiirest tööpäevast veidi aega meile pühendada ja meid tolle kivini viia.