Vaba mõte. Lein ja inimlikkus

VILJANDI, EESTI,14JAN20 Ajakirjanik Üllar Priks. MARKO SAARM/SAKALA Foto: Marko Saarm

Mu abikaasa tegeleb kodutute loomadega ning seepärast pole mingi ime, et üsna paljud minu sõnavõtud on selle valdkonnaga seotud. Sedapuhku on vaatenurk vägagi isiklik. Praegu, kui oma mõtteid kirja panen, on möödunud vaevalt tund sellest, kui lasin oma väga kalli sõbra, õuekrants Ginnu magama panna.

See oli kuratlikult raske otsus, mis sest, et loom oli vana ja haige ega tundnud enam oma pereliikmeid ära. Mis seal salata, isegi süüa ega liikuda ei saanud ta enam korralikult. Sellest otsusest veelgi keerulisem oli aga olla sõbra kõrval, kui ta uinutava süsti sai. Kui sinu silme all lahkub keegi, kellest hoolid, laguneb justkui maailm koost. Niisugused emotsioonid on osa inimlikkusest, nagu me ise armastame öelda. Uhke kõlaga sõna see «inimlikkus», kas pole?