Viljandimaal tohib küttida seitse karu

Pruunkaru Foto: Elmo Riig

1. augustist 31. oktoobrini võib pidada karujahti ning keskkonnaamet annab esialgu välja 87 karuküttimise luba, millest seitse tuleb Viljandimaale.

Nagu eelmisel aastal jagatakse ka tänavu karude küttimisload välja kahes osas.

"Lisaks 87 karule jätsime kuue isendi küttimisloa reservi. Need suuname uutesse kahjustuskolletesse vastavalt vajadusele," sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Seega on sellel jahiaastal plaanis jagada kokku 93 karuküttimisluba.

Karujahiga välditakse karude tekitatud kahjusid. Lisaks küttimisele aitab kiskjakahjusid ära hoida sobivate ennetusmeetmete kasutamine. 

Karusid oli Eestis mullu sügisel ligi 900 isendit. Mõned aastad varem on see arv olnud väiksem, umbes 700. Seega saab karu asurkonna seisundit tervikuna hinnata heaks, kuid piirkonniti on see siiski erinev.

Kui Ida-Eestis on karu arvukuse näitajad väga head, siis Eesti lõunapiiril on veel piisavalt kasvuruumi. Seetõttu on Valgamaal lubatud küttida üks isend, Võrumaale aga küttimismahtu sel hooajal veel ei kehtestata.

Asurkonna kasvu tulemusena on viimasel paaril aastal suurenenud ka karu tekitatud kahjustuste hulk. Peamiselt on need mesitarude rüüstamised, harvem aga põllumajandusloomade murdmised ja vigastamised või silopallide lõhkumised.

Karude põhjustatud kahjustuste hulk ei sõltu ainuüksi asurkonna suurusest, vaid eelkõige ennetusmeetmete kasutamisest. "Näiteks kõrgeima karude arvukusega Jõgeva- ja Lääne-Virumaal, kus sel aastal enim isendeid küttida lubatakse, on registreeritud mesilarünnete hulk 100 mesila kohta alla Eesti keskmise," tõdes Aimar Rakko.

Kõige mõjusam viis karude mesitarudest eemale hoidmiseks on elektrikarjuse paigaldamine mesila ümber. Ka maja lähedusse paigaldatud tarusid ründavad karud märkimisväärselt harvem. Keskkonnaamet kompenseerib kuni poole kiskjatõrjeaia rajamise maksumusest.