Ruth Annus: e-residentsus on maailmas Eesti kui digiriigi vapiloom, kes on päris heas vormis
29. JUULIL avaldas riigikontroll e-residentsuse programmi tulemuslikkust hindava auditi. Seda lugedes on oluline meelde tuletada, miks e-residentsuse programm viis aastat tagasi ellu kutsuti. E-residentsus on üks Eesti e-riigi programmidest, mille peamine eesmärk on tugevdada Eesti kui e-riigi kuvandit ja kasvatada Eesti tuntust maailmas. Programmi tõelist tulemuslikkust tuleb vaadelda just sellest ellukutsumise eesmärgist lähtuvalt. E-residentsus on maailmas Eesti kui digiriigi vapiloom, kes on päris heas vormis, kuid vajab uue liigina erilist tähelepanu ja hoolitsust.
Mida rohkem Eestist teatakse ja mida rohkematele inimestele on Eesti tähtis, seda suurem on Eestil võimalus rääkida kaasa rahvusvahelises mastaabis ja kujundada edasisi arenguid maailmas. Seetõttu ongi oluline e-residentsuse programmi kui terviku eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse ja kultuuri arengut, keskendumata seejuures iga konkreetse e-residendi panusele. Muidugi on e-residentsus Eestile oluline ja kasulik ka majanduslikust aspektist, kuid see pole peamine põhjus, miks meil on e-residentsuse programm.
EESTI TUNTUSE suurendamisel ja meie digiriigi fänniklubi kasvatamisel on e-residentsuse programm olnud edukas. Oleme saanud e-residentsusega aastate jooksul maailmas suurt ja positiivset tähelepanu. Eestit teatakse ja meie arvamusega arvestatakse. Meie digiriigi vapiloom on paljude Eesti fännide lemmik ja seegi on märk edust.
Mul on ka hea meel, et riigikontroll tõi auditis välja, et lisaks innovatsiooni arendamisele on programm end ära tasunud otseseid tulusid ja kulusid arvestades. 2019. aasta lõpus olid e-residendid loonud Eestisse üle 1300 töökoha, mille töötajate keskmine palk oli Eesti keskmise palga suurusjärgus.
Hoolimata sellest, et riigikontrolli äsja avalikustatud auditis osutatakse ka puudustele, on riigikontrolör Janar Holm tõdenud: «E-residentsuse programm on üks näiteid selle kohta, et avalikus sektoris on võimalik luua ka maailma mastaabis midagi täiesti uut, innovaatilist. See nõuab tavapärasest erinevalt mõelda suutvaid eestvedajaid ning eestvedajate entusiasmi, mis vanade harjumuste, paragrahvide, rangete eelarvereeglite, riigihangete, audiitorite jms maailmas ei ole lihtne.» Olles olnud e-residentsuse programmi sünni ja kasvu juures, olen Janar Holmiga täiesti nõus ja hindan tema tunnustust kõrgelt.
E-residentsuse programmiga oleme teadlikult läinud uuenduste rada ning võtnud sellega ka suuremaid riske. Seda on positiivses mõttes märganud riigikontrolör, kes kirjutab auditi eessõnas: «Kindlam ja mugavam on riske mitte võtta. Aga Eesti vajab arenguks ja ühiskonna heaolu kasvatamiseks uusi ja originaalseid mõtteid ning algatusi. Ainult nii on võimalik murda läbi klaaslagedest või jõuda ka tegelikult järele neile, keda tahame riigina püüda.
RIIGIKONTROLL ON auditis välja toonud riskid ja ettepanekud nende maandamiseks. Need ei ole meile üllatuseks – olime neid riske teadvustanud ja neile lahendusi otsinud juba enne programmi algatamist. Innovaatiliste ja rahvusvahelist koostööd nõudvate lahenduste puhul käib tulemuste saavutamine siiski sammhaaval ja see on ka põhjus, miks mõni risk ei ole auditi koostamise ajal veel parimal võimalikul moel maandatud.
Oleme programmi algusest saadik ja ka selle valmimise ajal töötanud auditis tõstatatud probleemidele lahenduste leidmisega. Programmi kasvades ja muutudes on vaja arvestada üha kiiremini muutuvat keskkonda, hinnata järjepidevalt riske ja kavandada asjakohaseid maandamismeetmeid. Nii on järjest olulisem ka e-residentide järelkontroll: kas iga e-residendi tegevus on ikka seaduslik ja kooskõlas Eesti riigi huvidega.
E-residentsuse programmi järelkontroll toimib, kuid seda saab ja tulebki efektiivsemaks muuta. Lisaks olemasolevatele järelkontrolli tööriistadele valmibki 2021. aastaks politsei- ja piirivalveameti ning siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse koostöös järelkontrolli tööriista täiendus, mille üks osa on masspäringute tegemine. Seeläbi jõuame korraga võimalikult paljude inimeste kohta käiva informatsioonini ning saame võimalikest probleemsetest inimestest teada esimesel võimalusel.
Eesti e-residentsuse programm on maailmas näidisprojekt. See on noor ettevõtmine – kõigest viis aastat. Uue ja innovaatilise loomisel tuleb arvestada, et ette võib tulla ka muresid ja raskusi, mida tuleb järjepidevalt lahendada. Vaadates e-residentsuse programmi viiele aastale tagasi ja töötades iga päev programmi parima võimaliku tuleviku nimel, olen kindel, et e-residentsus toob Eestile ka edaspidi majanduslikku kasu ning mis veelgi olulisem: aitab hoida Eesti mainet ja tuntust maailmas.