Kaja Kallas: mida teeks Reformierakonna valitsus teisiti?

Kaja Kallas Foto: Tairo Lutter

MINU KÄEST ON korduvalt küsitud, mida teeks Reformierakond teisiti, kui ta oleks valitsust juhtiv erakond. On igati põhjendatud ja loomulik, et inimesed tahavad poliitiliste erimeelsuste asemel kuulda sisulisi vastuseid Eesti probleemide ja tuleviku kohta. Hea meelega toon välja peamised hoiakulised ja sisupoliitilised erinevused Reformierakonna valitsuse ja praeguse võimuliidu vahel.

ESITEKS: meie juhitud valitsus käituks väärikalt. Me ei tekitaks labasustega skandaale, ei kiusaks erinevaid ühiskonnagruppe ega noriks tüli sõpradega välisriikides. Skandaalide ja piinlike olukordade eest vabanduse palumisele kulub suur osa selle valitsuse tähelepanust. Teatud valitsusliikmete ebaviisakas kõnepruuk paistab maailmas silma ja väikse riigina saame sellest ainult kaotada. Me kõik saame aru, et kui valitsuses käivad vorstikauplemine ja kukepoks, siis sellest Eesti inimeste igapäevane elu paremaks ei lähe. On palju kära, aga vähe villa.

TEISEKS: meie selge siht oleks tugev Euroopa ja edasipüüdlik Eesti. Me toetaks Euroopa ühiseid samme rohepöördes, koroonakriisist väljumisel ja Rail Balticu väljaehitamisel. Eesti saab väikse riigina olla teenäitaja, mitte järel lohiseja. Me peame ise riigina panustama Euroopa Liidu ladusasse toimimisse, mitte käima Euroopas torisemas ja jalgu lohistamas. Reformierakonnal oleks selge plaan, kuidas suunata Euroopa raha majanduskasvu ja teadustegevusse, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tugevdamiseks ning teede ja ühenduste parandamiseks.

KOLMANDAKS: me ei oleks ära kulutanud riigi sääste ja nüüd hakanud neid laenurahaga lappima. Riigieelarves haigutab ligikaudu 1,5 miljardi eurone auk ja meie reservid on kasinad. Nüüd laenab valitsus kiirkorras raha, et tulla toime jätkuva ülekulutamisega. Meie teeks riigirahanduse taas korda ja suunaks laenuraha investeeringuteks teadusesse, taristusse, e-riiki ja innovatsiooni, et parandada Eesti konkurentsivõimet ning selle kaudu inimeste sissetulekuid. Me ei kasvataks Eesti võlakoormust, ilma et midagi päriselt paremaks läheks.

NELJANDAKS: me pingutaks selle nimel, et Eesti läheks üle ühtsele eestikeelsele haridusele. Selleks tuleb parandada eesti keele õppimise võimalusi, koolitada õpetajaid ja näidata üles otsustusjulgust. Lisaks eestikeelsele haridusele üleminekule peaksime kinni kokkuleppest tõsta Eesti teadustegevuse rahastamine ühele protsendile sisemajanduse kogutoodangust. Innovatsioon ning heade oskuste ja teadmistega inimesed on väikse riigi heaolu kasvu A ja O.

JA LÕPETUSEKS. Me lähtuks tervest mõistusest, mitte poliitilisest kiusust. Me ei noriks tüli ettevõtjatega ega ajaks Eestist ära vajalikku lisatööjõudu ja välistudengeid. Meie ehitaks avatud Eestit, mitte suletud provintsi. Me kuulaks ekspertide, ettevõtjate ja huvirühmade sisukaid soovitusi ega arvaks, et poliitiku arvamus on ainuõige. Asjatundmatud otsused stiilis «parteilane teab kõike» peaksid olema tänapäevases riigis möödanik.

Hoolimata sellest, et maailmas on praegu üsna palju ebakindlust, peab Eestil olema oma siht. Me teame, kust meie riigis king pigistab ja mida tuleks ette võtta. Eesti on alati olnud lahendustele orienteeritud, meie ühiskondlikud hoiakud on soosinud muutusi ja uute lahenduste leidmist. Eesti väärib paremat ja sisukamat valitsust ning Reformierakond on valmis seda moodustama. Loodan, et saame juba õige pea pöörata Eesti tagasi õigele teele.